Muhulased sillast: palun kustutage see mõte ära!

ANU PALLAS: “Minu ettepanek: suunata tähelepanu ümber Väikse väina tammi sillaavade tegemisele või koguni tammi ümbertegemisele sillaks.” Foto: Saarte Hääl

Muhu elanikud, kes Suure väina püsiühenduse uuringutes oma arvamuse ütlesid, leiavad üsna üksmeelselt, et silda või tunnelit pole vaja.

Sofia Metsküla: Suurele väinale ei ole vaja ei silda ega tunnelit. See on ilma mingi vajaliku põhjuseta riigi raha kulutamine, riigi madalapalgaliste igasuguste maksude tõstmine.

Silla ja tunneli ehitus on puhta looduse reostamine. Purjekad, purjepaadid ega purjelaevad ei saa Suures väinas enam liikuda. Sillal võivad sõita ainult kihutajad, kes üle serva merre kukuvad.

Tavalised liiklejad eelistavad üle Suure väina sõita praamiga. Silla ja tunneli ehitamine hävitab ära paljude Muhu elanike kodud. Palun kustutage see silla või tunneli ehitamise mõte ära! Parem kasutage natukene riigi raha Väikesele väinale silla ehitamiseks, et kalad Väikeses väinas liikuda saaksid ja silla alt oleks võimalik läbi saada ka sõudepaadiga.

Merili Lehtsalu: Siis kaob Muhu saare eripära. Ei ole enam eripärasust, kaob identiteet. Igal ajal saaks siis nii Muhu saarele kui ka Saaremaale ja seda eripära, mis on hetkel, ei saaks enam kunagi taastada.

See eripära, et saarele pääsemine ei ole igal ajal kättesaadav, on nii eriline ja muudab nii Muhu saare kui ka Saaremaa veelgi eksklusiivsemaks.

Püsiühendus kaotaks saarte unikaalsuse ja kultuurilise eripära. Teiseks mõjutaks see ka turvatunnet. Praegu on mingigi kontroll sadamates inimeste, autode hulga ja liikumise üle, aga püsiühendusega see kaoks.

Turvalisusest rääkides mõtlen ka seda, et praegu pika tee läbi sõitnud ja sadamasse jõudnud, olen pärast praamil jalgade ja silmade puhkamist palju virgem ja värskem, et edasi sõita.

Püsiühenduse korral toimuks pidev liikumine, mis teeb nii kohalikud närviliseks kui ka sõitjad on närvilisemad, väsinumad. Kohe kindlasti ei suurendaks püsiühendus just nt Saaremaa äärealade majandust. Miks? Sest ega kohalikud ei hoia tänu püsiühendusele söögikohti, muuseumi ja ettevõtteid kauem lahti, ainuke keskus, mis kasu võib saada, oleks Kuressaare.

Püsiühendus ei hari rahva majanduslikku mõtlemist. Seda on näha ka praegu terves Eestis äärealadel, kus söögikohad suvisel turismikõrgajal suletakse juba kas kell 17 või 18.

Muhu saare keskus Liiva hoopis kaotaks püsiühenduse tõttu, sest liiklusvoog sõidaks lihtsalt keskusest läbi. Tänu praamiühenduse kindlatele aegadele suunab see inimesed Muhu Liiva keskusse poodlema ja sööma.

Püsiühendus rikuks ja kaotaks ka Muhu saare eripära, kus loodus on vaikne, ei ole liigset automüra ega liiklust. Praamid käivad kindlal ajal ja sealt tulevad autovood ei oleks võrreldavad pideva liikumisega, mida tooks kaasa püsiühendus, rääkimata õhusaastest, mille tooks kaasa püsiühendusest tingitud pidev autode liikumine.

Püsiühendus silla kujul oleks ju ka täiendav kuluallikas riigile, maksumaksjale. Eesti riik võiks püsiühenduse raha suunata parem Hiiumaa ja mandri vahelise kanali paremaks muutmisele, et teise unikaalse saare Hiiumaa praamiühendus oleks sujuvam.

Muhu valla elanikuna soovin ka tulevikus elada saartel, mida ühendab mandriga praamiliiklus ja mis on tänu sellele üks Eesti Vabariigi unikaalsetest pärlitest – keskkond, kuhu saab valitud ajal ja mis on tänu sellele vaikne, rahulik paigake, kus aeg kulgeb ja kultuuripärand säilib.

Kerttu Lindberg: Mina olen mandri ja Muhu vahelise silla ehitusele sajaprotsendiliselt vastu. See on ökonoomiline mõttetus ja rikub ära saarte eripära ja õrna looduse. On juba teada, et ülesõit on kallim kui laevapilet praegu. Kellele seda vaja on... seda peab hooldama ka... Lõpetage ära!

Heli Maisalu: Olen põline muhulane. Praamisüsteem on piisavalt hea. Kes saartele tahab tulla, sel olgu aega oma sõitu planeerida. Neid eksprompt-läbustajaid pole siia kihutama vaja.

Praeguse süsteemiga on metsloomadel turvalisem teid ületada. Muhulaste turvalisus väheneb tunduvalt, kui võõrad ööd ja päevad läbi saare voorivad.

Muhu on saar ja mitte mandri pikendus! Tehke parem väinatammi läbivool korda. Saarte sild tuleb ka tasuline nagu praamgi ja suure tuulega sinna sõitma minna ei saa. Riigi raha tuleb kasutada mõistlikult!

Levia Merdik: Minu seisukoht on, et sellele teemale ei ole vaja mitte kellegi aega ega muid ressursse raisata, sest sellist objekti ei ole meile tarvis.

Praamiliiklus rahuldab suurepäraselt vajadused ja need mõned päevad aastas, kus liiklus suurem on, saab olukorda leevendada teiste vahenditega. See ei ole teema, mis üldse arutamist väärt oleks.

Anu Pallas: Olen Muhu saare elanik ja elan eeldatavast püsiühendustrassist täiesti eemal.

Meie saarelisus ja eripära saab võimaliku püsiühenduse tõttu tugevasti kannatada. Piirkonna unikaalsust ei ole võimalik säilitada, rääkimata tugevdamisest, meid samal ajal mandriga liites.

Sild ei anna meie kliimas erilist efekti, kuna tormid ja jäited katkestavad sillaühenduse veel kiiremini kui parvlaevaliikluse. Usaldusväärsusest ja tõhususest saaks ehk rääkida tunneli puhul, aga see hukutab Muhumaa eripära ja pole paljudele liiklejatele vastuvõetav (nt klaustrofoobia).

Turisti jaoks on praamisõit omaette elamus, annab auto- või bussijuhtidele hingamispausi ja sõitjatele omavahelise lävimisvõimaluse.

(Saare)elanikel tuleb õppida uuesti paikset elu elama ja lõpetada võõra raha järel jooksmine. Me kuulume looduse keskele ja peame hakkama saama.

Olen praeguse praamiliiklusega täiesti rahul. Leedo laevad tundusid küll mugavamad.

Planeerijad on unustanud pandeemia õppetunnid. Meil ei ole vaja turumajandust rohkem arendada, elanikud on pealinna poolt vaadates niigi ellujäämistasandil, kui nad jäävad sõltuma süsteemist.

Kui kusagil tõesti ennast vaid raha pärast liigutatakse, siis on minu ettepanek: suunata tähelepanu ümber Väikse väina tammi sillaavade tegemisele või koguni tammi ümbertegemisele sillaks. See taastaks oluliselt meie kalavarusid ja aitaks kahe saare vahelise mere kinnikasvamisele pidurit tõmmata.

Või suunata uurimused Soela väinale, et ehitada Saaremaa ja Hiiumaa vahele sild, mis suurendaks kahe suure saare kogukondade omavahelist lävimist ja hoiaks samas saarelisuse kõikjal puutumata.

Samuti kui üks laevaliin tormiga seiskub, võib teise laevaliiniga liikuma pääseda (nt seiskub Rohuküla–Heltermaa, aga Kuivastu–Virtsu on käigus, või vastupidi). Samas peaks käiku jääma ka Triigi–Sõru liin.

Marie Saarkoppel: Kindel ei, juba see “eeluuring” on raha raiskamine. Palun selgeid väiteid, mis tagavad suure majandusliku õitsengu Muhus ning kuidas säilib Muhu unikaalne loodus.