KERT VALDARU ⟩ Iga tehtud kiirtest on parem kui tegemata jäänu

Kert Valdaru Foto: Erakogu

“Kiirtestid on tulnud selleks, et jääda. Minna tagasi aega, kus koroonaviiruse tuvastamiseks kasutati visuaalset vaatlust ja käsitermomeetrit, ei ole enam tänapäevane lahendus,” kirjutab saarlane Kert Valdaru, Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse direktor.

Covid-19 kiirtestimise omaksvõtmine on aidanud Astangu kutserehabilitatsiooni keskusel luua ligi 90 töötajale turvalisemat töökeskkonda, hoida kontaktõpet ligi 110-le individuaalse toe vajadusega tööealisele õppijale ning pakkuda ligi sajale kliendile tugiteenuseid ja teraapiaid kontaktselt keskuses kohapeal. Astangu keskuse näitel on haridusasutustes kiirtestide tegemine põhjendatud ja vajalik.

Koroonakriisi teises laines seadsime keskuses mullu septembris konkreetse eesmärgi: hoiduda kaugõppele minekust ning hoida meie töötajate, õppijate ja klientide tervist kogu õppeaasta kestel. Eelmisel õppeaastal suutsime selle eesmärgi täita ning oleme sellega seni toime tulnud ka käesoleval õppeaastal – tänu kokkuhoidvale ja üksteist usaldavale meeskonnale.

Usaldav meeskond

Meie keskuse juhid usaldavad töötajaid, töötajad üksteist ja juhte. Samuti oleme suutnud luua ja hoida usaldussuhet meie õppijate ja nende lähedastega, mis on toetanud kokkulepitust kinnipidamist.

Keerulisel koroonaajal oleme rõhutanud töötajatele, õppijatele ja klientidele pidevalt järgmisi sõnumeid. Esiteks: tähtis on jälgida oma tervist. Tööle/kooli ei tohi tulla haigusnähtudega. Teiseks, keskuses viibides on viiruse leviku takistamisel oluline roll igal inimesel, sest igaüks meist saab pidada kinni hajutusreeglitest, kanda maski, desinfitseerida ja/või pesta käsi. Kolmandaks võimaldame vajadusel teha kaugtööd. Neljandaks, keskus peab oluliseks vaktsineerimist (87% töötajatest ja ligi 80% õppijatest on vaktsineeritud) ja kiirtestimist. Oleme loonud ja loome ka edaspidi võimalusi vaktsineerimiseks ja kiirtestimiseks keskuses kohapeal.

Saame oma praeguseks juba enam kui poole aasta praktilise kogemuse pealt tõdeda, et kiirtestid toimivad ja võimaldavad kiirelt tegutseda, et nakatumist piirata.

Minagi olen olnud koroonaviirusesse nakatunud. Ka minul tuvastas kõigepealt nakkuse just kiirtest. Seetõttu sain end teistest kiiresti isoleerida.

Vajaduspõhine testimine

Meie keskus sai esimesed Covid-19 antigeeni kiirtestid kätte tänavu märtsis. Koolitasime ruttu koostöös Nõmme kliinikuga välja neli oma töötajat, kes hakkasid vabatahtlikult oma igapäevaste tööülesannete kõrvalt tegema keskuses kiirteste nii töötajatele, õppijatele kui ka klientidele. Töötajatel on õigus ja oskus keskuses ka iseendale kiirteste teha.

Kohe esimese suurema testimisega märtsis selgus asümptomaatiline viirusekandja. See suurendas kiirtestide usaldusväärsust töötajate silmis.

“Kui testimisest saab asi iseeneses, siis on lihtne jääda vaidlema, kas seda on võimalik ja vajalik teha."

Astangu keskuses ei testi me kõiki ja kogu aeg. Sel õppeaastal oleme korraldanud kaks ulatuslikku testimist õppijate seas, õppeaasta alguses ning nüüd pärast vaheaega (kummalgi korral ei tuvastanud me ühtki nakatunut). Kõik meie maja töötajad, õppijad ja kliendid saavad ise hinnata oma tervist ja kahtluse korral kohe testi teha. Samuti on töötajal võimalik saata haigustunnustega õppija testima, teste teevad ka selle inimese lähikontaktsed. Haigustunnustega, ent testimisest keeldunud õppija või klient peab minema koju end ravima. See on vajalik nii tema kui ka teiste tervise huvides. Kohustuslikus korras testimist oleme nõudnud ainult vaktsineerimata töötajatelt – käesoleva õppeaasta algusest. 300 testi kohta on kiirtest näidanud positiivset tulemust 11 korral ning seda on hiljem kinnitanud ka PCR-test.

Meie organisatsiooni suurust ja eripära arvestades pole põhjust nädalapõhisteks laustestimisteks. Küll aga viime vajadusel läbi kiirteste, sest iga tehtud kiirtest on parem kui tegemata jäänud kiirtest.

Motivatsioon ja eeskuju

Kokkuvõtteks saab tõdeda: testimine on vajalik, kuid ei ole asi iseeneses, vaid vahend mingi eesmärgi saavutamiseks. Astangu keskuse eesmärk on vältida kaugõppele üleminekut, kaitstes samal ajal nii oma töötajate, õppijate kui ka klientide tervist.

Kui testimisest saab asi iseeneses, siis on lihtne jääda vaidlema, kas seda on võimalik ja vajalik teha. Ühise eesmärgi puhul saab koonduda selle ümber, leida vahendid, võimalused ja sobiva viisi selle saavutamiseks.

Teiseks, testimise korraldamisel tuleb arvestada konkreetse organisatsiooni eripäraga ning tagada juhile vajalik paindlikkus. Testimist saadab edu siis, kui sellega tuleb kaasa juhtkond, kes teab, millised on asutuse eripärad ja olukord viiruse levikuga organisatsioonis. Juhtkond on kõige õigem hindama, kas parim viis on kiirteste läbi viia tööl, kodus või tervishoiuteenuse osutaja juures.

Kolmandaks, kiirtestid on tulnud selleks, et jääda. Kiirtestimise asemel minna tagasi aega, kui organisatsioonid kasutasid koroonaviiruse tuvastamiseks visuaalset vaatlust ja käsitermomeetrit, ei ole enam tänapäevane lahendus.

Seetõttu on haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiiv rakendada kontaktõppe säilitamiseks koolides kiirtestimist igati sümpaatne. Sageli ongi nii, et väärt algatuse kasutuselevõtt läheb algul konarlikult, kuid pühendumisega saab sellest lõpuks asja. Loo lõpp on aga kõigi jaoks õnnelik.

Lugu on ilmunud Eesti Rahvusringhäälingu portaalis.