MÄLESTAME ⟩ Johann Steinberg

Foto: Saarte Hääl

25. august 1931 – 6. november 2021

Manalateele on siirdunud kireva elukäiguga kuressaarlane Johann Steinberg ehk Juke.

Sünnijärgselt ei olnud Juke tegelikult Steinberg. See oli tema kasuvanemate nimi, mille ta sai lapsendamisel pärast kooli lõpetamist 1947. aastal. Toilast pärit emaga kohtus Juke silmast silma alles aastaid hiljem täismehena, kui Põhja-Eestis ekskursioonil käis. Teades ema perekonnanime, uuris ta aadressi välja ja marssis kohale. “Ütlesin: Tere, mina olen Juke,”,” meenutas ta vaid kaks ja pool kuud tagasi, kui Saarte Hääl temaga 90. sünnipäeva puhul juubelijuttu tegi.

Juke pidas lugu kehakultuurist ja tegeles ise mitmete spordialadega nagu purjetamine, tõstmine, maadlus. Tema suurim kiindumus oli aga ujumine. Eesti meistrivõistlustel noorteklassis kaks korda teiseks tulnud mees oli Eesti koondise kandidaat, ujumisõpetaja ja treener, kuulus ujumisföderatsiooni nõukogusse ja omas vabariikliku kategooria kohtuniku tunnistust.

Juke tegutses aastaid vetelpäästjana, aga pidas ka paljusid teisi ameteid. Ta oli masinist, kinomehaanik, rändkino motorist, elektrik, elektrilukksepp, treener, betoneerija, ehitaja, töötas asfaldibaasis, toitlustuskombinaadis ja katlamajas. Viimase kohta ütles ta ise, et karjäär algas juhatajana ja lõppes kütjana, kuna viimasel oli suurem palk.

Juke enda sõnul ei tundnud ta ühegi riigikorra ajal rahapuudust. Vene ajal teeninud ta üksvahe koguni rohkem kui partei esimene sekretär. “Aga ma olin pisut loll ka,” tunnistas mees ise. Teenis hästi ja ka laristas hästi.

Eluõhtul unistas Juke Austriast. “Kui mulle pakutaks näiteks võimalust Ameerikasse sõita ja isegi päevarahasid peale, ma ei läheks. Aga Austriasse ja Viini sõidaks küll,” avaldas ta oma salasoovi.