/nginx/o/2021/11/17/14207516t1h6a47.jpg)
"Enamik sorteerib kodus tekkivat prügi üsna korralikult," leiavad Saarte Hääle tänavaküsitluses osalenud inimesed, kelle arvates annaks jäätmemajanduse praegust korraldust kindlasti paremaks muuta.
KÜSITLUS ⟩ Prügi tekib kodus nii palju!
/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
/nginx/o/2019/02/11/11780016t1h6b70.jpg)
18. november 2021, 00:25
/nginx/o/2021/11/17/14207517t1hc320.jpg)
Väino Vaha Leisist: Natuke sorteerin ikka. Eraldi panen olmejäätmed. Paber ja pakend – need lähevad kokku. Kõige rohkem tekib pakendeid, seda kogu aeg – enamik toitu on ju plastikpakendites. Biojäätmed, näiteks kartuli- ja kurgikoored, viin aiamaal asuvasse väikesesse kompostihunnikusse.
Mis sorteerimist puudutab, olen ennast parandanud. Tunnistan, et paberit ma siiski põletan ka – aiamaal asuvas lõkkekohas. Saab sooja ka.
/nginx/o/2021/11/17/14207519t1h9123.jpg)
Tiia Evestus Kudjapelt: Klaas, biojäätmed, pakend, olmeprügi – niimoodi sorteerin. Kõige rohkem tekib plastikpakendit – kord kuus viib Prügimees selle minema. See on palju parem, kui kuskile ühiskasutatavasse konteinerisse viia. Sinna viin siis, kui üle jääb.
Sorteerimisnõuded on natuke segased, ma ei tea, kas sellel tulemust on. Olen käinud ka ise prügilasse autokäruga üht-teist viimas, näiteks ehitusmaterjali ja klaasi. Siis olen näinud, et kõik läheb ühte angaari – kui nii, siis miks me üldse sorteerime ja kas sellel tulemust on? Inimesed teavad ka rääkida, et sellel pole vahet, kas sorteerid või mitte.
Kuidas saaks prügimajandust paremini korraldada, mina vastata ei oska. Tulevad uued ministrid, las nemad nuputavad. Arvan, et inimesed annavad oma praeguste võimaluste piires endast parima. Kui need kohad on olemas, kuhu prügi eraldi panna, siis seda ka pannakse eraldi. Siis, kui vahepeal linna pealt pakendikonteinereid kokku korjati ja need vaid üksikutesse kohtadesse alles jäid, olid inimesed hädas ja oma prügi topiti sinna, kus see võimalik oli. Ilmselt oli ka osa eramajade omanikke arvestanud sellega, et linnas on võimalus prügi korralikult ära panna. Kui Kudjapel ja metsa vahel jalutamas käin, siis näen, et aeg-ajalt seda äravisatud kraami siia-sinna ikka tekib, näiteks metsa all olen näinud nii televiisoreid kui ka peldikupotte. Ju siis tuleb keegi kevadel ja koristab jälle ära. Aga kindlasti on rämpsu vedelemas vähem.
/nginx/o/2021/11/17/14207526t1hc8a8.jpg)
Ulvi Kubits Astest: Elan kortermajas. Minu kodus lähevad eraldi pakendid, papp, olmeprügi ja biojäätmed. Biojäätmed viin maale, seal on mul kompostihunnik. Kompost on ju kasulik. Põhiliselt koguneb plastik- ja kilepakendeid. Nende jaoks on poe juures konteiner. Ülejäänud jäätmete jaoks on igal majal oma konteinerid.
Prügiauto käib iga kahe nädala tagant – sellest piisab. Konteinerid üle ääre ei aja, meil on väga korralik rahvas, ei pane pakendeid olmeprügi hulka. Meie oleme praeguse korraldusega rahul. Prügiveohinnad ka hinge kinni ei võta, aga lubatakse varsti kõrgemaid hindu.
/nginx/o/2021/11/17/14207521t1h6143.jpg)
Katrin Kuum Kuressaarest: Meil on kodus neli prügikasti: paberi ja papi, pakendite, toidujäätmete ja olmejäätmete jaoks. Kõige rohkem tekib toidujäätmeid ja pakendeid. Meil on korteriühistu ja vajalikud konteinerid olemas. Kõik on väga hästi korraldatud.
Meil ühistu esinaine vanasti kontrollis, kas kõik jäätmed pannakse ikka õigetesse konteineritesse. Meil toimib kõik väga hästi. Ju see toimib ka mujal – tundub, et praegusesse korraldusse on väga palju ressurssi pandud.
/nginx/o/2021/11/17/14207522t1h895f.jpg)
Karmen Nõmm Pärsamalt: Biolagunev kraam läheb meie oma komposterisse, sellest toodame mulda. Samuti on meil endal roheline konteiner olmeprügi jaoks. Selle eest maksame iga kuu renti. Külaplatsil on kollane konteiner klaasi ja pakendi jaoks. Selle tühjendamine on meile tasuta. Meie peres tekib kõige rohkem segaolmeprügi, sest väiksem laps kannab mähkmeid. Pakendijäätmeid tekib ka, aga mitte nii palju. Elame ju maal ja valmistoitu palju ei osta. Rohkem teeme ise. Prügiauto käib meil kuus korra – vahel saab prügikast aga kiiremini täis. Meil on prügi äraveohind täitsa okei. Tean, et Lääne-Saaremaal on see palju krõbedam.
/nginx/o/2021/11/17/14207524t1ha8c4.jpg)
Muhu elanik: Kindlasti sorteerin, kus ma siis muidu saan. Osa inimesi muidugi ei sorteeri, aga osa ei kanna maski ega tee süsti ka. Mina elan eramajas. Kogun eraldi biolagunevat kraami ja segaolmeprügi. Samasse konteinerisse käivad ka pakendid.
Segaolmeprügi viin suurde konteinerisse. Pakendeid ja prügi üldse tekib lihtsalt ootamatult, ebasündsalt palju. Prügiauto saabumise kohta on meile saadetud graafik. Kui vaja, saab täiendavaid väljakutseid teha või konteineri tühjendamisest ka ära öelda, kui seda tarvis pole. Biolaguneva jaoks on mul aianurgas eraldi kompostihunnik.