K, 5.10.2022

SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Kuidas seletada meile rohepööret?

Neeme Korv
, Äripäeva ajakirjanik
Kuidas seletada meile rohepööret?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik
Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

​Huvitav, kui paljud neist, kelle töö ei ole otseselt seotud meediaga, jälgisid seda etendust, mis paari nädala vältel rullus lahti Šotimaal Glasgow´s? Üritust, mis ometi hõlmas musttuhat tähemärki ja eetrisekundit peaaegu kõigis kanalites. ÜRO kliimakonverentsi Glasgow´s, tuntud ka lühendina COP26

Olen enam kui veendunud, et seda ei jälginud kuigi paljud. Ja kindlasti mitte väga pingsalt.

Võib-olla juhtusite midagi raadiost kuulma, kui köögis võileiba tegite? Võib-olla jäid silma mingid protestijad õhtustes teleuudistes? Äkki vilksas kuskil jälle see noor Rootsi aktivist Greta Thunberg, keda on mõne viimase aasta jooksul helendavatel ekraanidel piisavalt näidatud, et nägu meelde jääks?

Asju saab muuta

Vaatlejast ajakirjanik aga näeb, et rohepöördest saab mingi asi iseeneses, mis mõjutab nõudlust majanduses ja poliitikas, muutub seeläbi ühiskondlikuks teemaks ning mõistagi peab sellist sündmust jälgima. Jah, ikkagi 200 riiki arutavad ja lepivad midagi kokku – see on kahtlemata suur asi.

Emotsioon on üks, mis meelde jääb. Konverentsi juhi Alok Sharma hääl murdus, kui niigi paar päeva pikemaks venitatud ürituse lõppfaasis tulid India ja veel mõned riigid jälle lagedale lõppteksti muutmise sooviga. "Kas ma võin öelda kõigile delegaatidele, et vabandan... selle protsessi kulgemise pärast? ... Ja mul on väga kahju," ütles ta. Jah, ja lõppdokumenti sai kompromissina kirja kivisöe "lõpetamise" asemel selle "järkjärguline vähendamine".

Tegelikult on selle rohepöörde puhul hulk asju, mida tuleks inimestele teistmoodi sõnastada. Kui me räägime mingist 1,5 kraadist, mille ulatuses tuleks maakera jahutada, siis koputab hulk inimesi sõrmega otsaesisele. Misasja, kas me tõesti usume, et saame keskmist õhutemperatuuri muuta?

Aga teisest küljest – kui mõtleme sududele suurlinnades, metsatulekahjudele, plastikule looduses, viirustele (mille levik on tingitud elupaikade hävitamisest, kuna liigid kolivad ning viirused koos nendega, tekitades näiteks pandeemia), siis need on asjad, mida inimene saab oma tegevusega muuta.

"Kuulake teadlasi!"

Mulle meeldis, kuidas USA esindaja John Kerry (endine välisminister ja kunagine presidendikandidaat) rohepöördest rääkis. Sellest, et kuuel jänkide suuremal pangal on juba vastutustundlik strateegia. Et tuleb jätkata globaalset diplomaatiat, töötada arenevate riikidega, aidata neil teha investeeringuid keskkonda. "See ei ole mingi poliitika, kuulake teadlasi," ütles Kerry Bloombergi telekanalile.

Meil on tegelikult palju võimalusi olla hoolivam ja säästvam. Näiteks prügi sorteerida. Tippjuht Kai Realo, kes vahetas kaubanduse jäätmekäitluse vastu, asudes ümber Ragn-Sellsi, postitas mõned päevad tagasi sotsiaalmeedias pildigalerii sellest, mis saab vanapaberist, -plastikust ja -metallist pärast sorteerimist. Puhas ja hinnaline toore, mis läheb taas ringlusse.

Ma arvan, et just nii tuleks tegelikult seletada rohepööret, et leida eest nii uusi ärivõimalusi kui ka lihtsalt vähendada ühiskonna skepsist. Kuigi me COP26 suurt ei jälginud, on keskkond tegelikult väga oluline asi. Ja eestlased üldiselt mõistavad ju puhast loodust hinnata. Vähemasti mina arvan nii.

Märksõnad
Tagasi üles