"Alkohol, narkootikumid, sõidukite ärandamised, vargused ning vägivald pole Saaremaa noorte hulgas sugugi nii harvad nähtused, kui loota tahaks," kirjutab Saaremaa neiu Dhana Ausi vägivallakuritegusid kommenteerides prokurör Paul Pikma.
Noored, ärge siduge oma tulevikku trellidega!
Prokurörile, kes Saaremaal tööjärje pensionile suundunud kolleegilt üle võttis, ilmnes kohapeal alaealiste kuritegevuse osas kurb olukord. Üks eelkäijast ootele jäänud ja lahendamist nõudev kriminaalasi oli ka Dhana Ausi toimepandu, milles Dhana juba vahi alla võetud oli.
Alkohol, narkootikumid, sõidukite ärandamised, vargused ning vägivald polnud sugugi nii harvad nähtused noorte hulgas, kui loota tahaks. Ei ole harvad juhtumid, kus kampadesse sattunud alaealised panevad alkoholijoobes või keelatud ainete mõju all toime nii varavastaseid kui ka vägivallakuritegusid, halvemal juhul veelgi raskemaid rikkumisi.
Ohtlik kambavaim
Sageli saavad probleemid alguse kodust ja vähesest või ka puudulikust vanemlikust toest. Samas esineb ka juhtumeid, kus eakaaslaste või juba täiskasvanuks saanud kambaliikmete õhutamisel mässib noor end probleemide puntrasse, mis lõpuks maandub tõendikogumina kriminaalasjas prokuratuuri või halvimal juhul kohtuniku laual.
Parimal juhul lubab seadus anda alaealisele õigusrikkujale võimaluse tõendada, et ta suudab leebemate kohustuste või mõjutusvahendite toimel oma käitumist muuta ning kriminaalkaristust sel juhul ei järgne. Kui aga õigusrikkumisi koguneb piisavalt palju või tegu on piisavalt raskete tegudega, siis järgneb kriminaalmenetluse käigus ka noore õigusrikkuja suhtes karmide meetmete kohaldamine.
Paljud alaealised õigusrikkujad on sattunud (või on kambakaaslased nad viinud) eksiarvamusele, et alaealistele õigusrikkumised tagajärgi ei too. Halvemal juhul maksavad vanemad kahju kinni või muud taolist. See ei vasta aga tõele.
Tegudel on tagajärjed
Dhana lugu on alguse saanud juba aastaid tagasi. Hoolimata sellest, et ta juba alaealisena vägivallakuritegude eest kohtu ette jõudis ning talle enda muutmiseks pidevalt võimalusi ja abi anti, otsustas Dhana ise vanaviisi jätkata. Sõna "vanaviisi" tähendab siis seda, et Dana tarbis täisealiseks saanuna katseajal alkoholi ning käitus alkoholijoobes olles agressiivselt ja vägivaldselt. Kuna Dhana pani oma teod toime ajal, mil ta oli vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ei olnud muud valikut teda karistada kui ta reaalselt vanglasse saata.
Prokuratuur loodab, et see lugu annab noortele selgelt mõista: kuigi iga kuritegu ei pruugi lõppeda kohtu poolt mõistetud kriminaalkaristusega, siis toimepandu heastamiseks kohustuste või muude mõjutusvahendite kohaldamisega kindlasti.
Kui puudub huvi riskida võimaliku tagajärjega, mis võib ulatuda üldkasuliku töö tegemisest kinnisesse lasteasutusse sattumiseni, siis hoiduge alkoholist, narkootikumidest ja õigusrikkumistest ning leidke hea tuju või tunnustuse saamiseks muud, seaduslikud võimalused. Ärge rikkuge oma tulevikku ja ärge omandage juba varases eas halbu harjumusi, millest loobuda on hiljem väga raske. Kui aga õigusrikkumised jäävad korduma ning silmnähtavalt puudub igasugune motivatsioon muutuda, siis tagajärg saab olla vaid üks – #.
Täiskasvanud peavad märkama laste abivajadust
Hästi oluline on, et kõrvalseisjad, enamasti peaksid nendeks olema täiskasvanud, tunneksid ära ja märkaksid noore abivajadust.
Üldjuhul saavad noorte käitumisprobleemid alguse mingitest muredest, näiteks kas koolis või kodus. On olemas teatud märgid, mida võiks tähele panna: nt kui laps tõmbub endasse või vastupidi, hakkab käituma väga provokatiivselt.
Siis peab püüdma selgust saada, mis on selle taga, ja last igakülgselt aitama. Lapsi võib mõjutada ka kambavaim, millest tulenevalt hakatakse tegema rumalusi ega mõelda tagajärgedele.
Kuid pole oluline, mis on ajend, vaid oluline on riskikäitumist võimalikult vara ära tunda ja seda mitte tähelepanuta jätta, sest alles kujunemisjärgus isiksus ei oska ennast ise selles olukorras aidata, veel enam, kui tal ei ole võib-olla ka toetavat tugivõrgustikku ümber.
Laps ei tohi oma murega üksinda jääda, lähedaste toetus ja märkamine on väga olulised. Vajadusel tuleb otsida abi nõustajatelt ja psühholoogidelt. Lühidalt kokku võttes on iga inimese kohustus teatada abivajavast lapsest.