Arenguks tuleb osata ka teiste tarkust kaasata

Eesti 200 Saaremaa piirkonna juht Koit Kelder Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Selleks, et siin teenused säiliks ja elu-olu oleks sarnane sellega, millisena me seda täna ette kujutame, oleks Saaremaal vaja umbes 300 sünnitavat naist," ütles oma pöördumises Saaremaa valla uue volikogu poole opositsiooni esindaja Koit Kelder.

Minu jaoks on üks tähtsamaid märksõnu "märkamine". Ma ei tea, kas olete märganud, et me Paap Uspenskiga (mõlemad kuuluvad erakonna Eesti 200 esindajatena Saaremaa vallavolikogu opositsiooni – toim) istume teistsuguste laudade taga kui teised volikogu liikmed. Ma ei tea, kas see on sõnum, aga need lauad on pisemad kui teistel. Meil ei ole võimalik fraktsiooni moodustada ehk siis – kas volikogu liige on siis oma tegemistes samasugune nagu kõik teised volikogu liikmed. Ei, ma ei ole solvunud, ärge muretsege. Aga silmas pidades seda ühtlustamise tuhinat, mis meil siin nelja aasta jooksul olnud on – võib-olla tuleks mõnest loosungist loobuda.

Kas te teate, et kui ülekannet vaadata, siis tagant saalist esitatud küsimusi ei kuule. Täna räägime sellest, kuidas tuleb kaasata, liikuda kaugemale, kuidas tagamaad keskusega koos töötavad. Tehnoloogia on see, mis aitab vahemaid vähendada. Need lahendused on olemas ja need tarkused on ka Saaremaal olemas, kuidas küsija hääl lihtsa käsimikrofoniga kõigile teistele kuuldavaks teha. See oleks asi, mida Saaremaa vallavalitsuselt ootan – et oleksime tehnoloogia kasutuselevõtu poolest kogu Eestis esirinnas. See on võimalus, mis teeb meid eriliseks. Täna ei näe ma koalitsiooni väljapakutud plaanis ambitsiooni olla tehnoloogiliselt tipus ning viia Saaremaa kodanike ja elanike kaasatus ja osalemine uuele tasemele.

Avatud lähtekood

Võib-olla siit tuleneb ka minu unistuste Saaremaa juhtimise suurimaid märksõnu –Saaremaad võiks juhtida nii-öelda avatud lähtekoodiga. Täna peitub kogu Saaremaa arengu võti selles, kuidas me oskame ära kasutada andmeid, mida me omame. Need andmed on vallavalitsuse käes, valla juhtide käes.

Kui meil oli maakonnas 15, hiljem ka 13 omavalitsust, võisime statistikaameti andmetest väga täpselt näha, kui suur on sündide arv valdade ja kogu maakonna lõikes. Täna pole meil seda võimalik näha – mitte kellelgi teisel peale vallavalitsuse ametnike. Tehkem nii palju andmeid avalikuks, kui vähegi võimalik – et juhuks, kui me ise ei suuda või ei taha, saaksid teised meile appi tulla uute teenuste ellukutsumiseks, uuteks arenguteks.

Kogu Saaremaa potentsiaal on kompaktsus ja terviklikkus. Küsimus on selles, kas me oleme liimiks ja kärbsepaberiks uutele ideedele. Täna see nii ei ole.

Äsja avaldati eelmise kvartali palkade tulemused. Saaremaa ei ole selle edetabeli tipus ja sel on omad põhjused. Tipus on need kohad, kus on innovatsioon ja arengud. Küsimus on: mida meie saame, mida vallavalitsus saab teha selleks, et Saaremaa areng oleks kestlik ja jätkusuutlik? See on arengu üks esimestest eeldustest.

Midagi pole teha, mu mõte läheb muusikakooli õpetajatele, kes siin enne volikogu istungit meelt avaldasid (Saaremaa vallavolikogu reedese istungi juhatas sisse Kuressaare muusikakooli õpetajate muusikaline tervitus, millega juhiti tähelepanu pikalt vindunud palgaprobleemile ja viidati võimalikule streigile – toim). Meie pere neljast lapsest kolm käib Orissaare muusikakoolis. Mul isiklikult oleks väga kahju, kui jaanuaris tunnid ära jääksid. Usun, et midagi mõeldakse välja ja asi ei lähe nii hulluks.

Üks põhjus, miks mina Saaremaale pärast ülikooli ja elukogemuse omandamist mandrilt hea meelega tagasi tulin – Saaremaa on väärt elukeskkond. Saaremaa jätkusuutliku elu tagab see, kui meil on siin lapsi, kellele oma teenust pakkuda. See ei ole minu väljamõeldud number – Saaremaal peab igal aastal sündima 300 last, et kujutaksime Saaremaa elu ka 10, 20, 30 aasta pärast ette sellisena, nagu me täna seda ette kujutame. Et säiliks umbes samasugune koolivõrk. Selleks, et siin teenused säiliksid ja elu-olu oleks sarnane sellega, millisena me seda täna ette kujutame, oleks Saaremaal vaja umbes 300 sünnitavat naist. Elu näitab, et meesteta saab hakkama, aga jätkusuutlikkuseks on vaja tublisid naisi. Tublid naised hoolivad sellest, kus koolides nende lapsed käivad, millist haridust nad saavad, milliseid tugiteenuseid neile pakutakse, kuidas lapse areng välja näeb ja millised võimalused tal tulevikus on.

Uued väärtushinnangud

Midagi pole teha, rahvastiku planeerimise mõttes tuleks teadvustada, et väärtushinnangud muutuvad. Täna peaksid need inimesed, kes kujundavad saare elu 10–20 aasta pärast, olema jätkusuutlikkuse kehastuseks. Nende inimeste väärtushinnangud on muutunud võrreldes selle ajaga, kui enamik meist Saaremaal oma kooliteed käis ja oma väärtushinnanguid kujundas. Küsigem siis nendelt ka. Ehk siis: vallavalitsus ei pea olema kõige targem, tuleb osata tarkust kaasata.

Ettevõtja ja ettevõtluse seisukohast vaadates on omavalitsusel kõige lihtsam lähtuda printsiibist: võimalikult vähe sekkuda ja takistusi teha. Vallavalitsus peaks tegema endale selgeks, kust tuleb see väärtus, mida ümber jagatakse. Kus tegelikult sünnib see väärtus, mida muusikakooli õpetajatele palgaks maksta, millega teha noorsootööd. See väärtus sünnib ettevõtjate makstud maksudest. Meil on vaja uusi mõtteid ja lahendusi, kuidas Saaremaa elanikud võiksid rohkem raha teenida. Kui meil on võimalik teenida rohkem, on meil võimalik ka paremaid teenuseid pakkuda. On ju omavalitsuse kohustus kohalikku elu korraldada. Kohaliku elu korraldamine väljendub aga avalikes teenustes.

Neli aastat tagasi, kui meil olid ühinemisleping, ühinemisraha, siis pani meie sihi paika leping. Täna, neli aastat hiljem, seda lepingut enam pole. Pole ka tegevusplaani, mis näitaks, mida tegema hakatakse.