Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Saaremaa võimalused avameretööstuses

VAADE MERELE Lääne-Saaremaal, kui tuulepargialal oleksid 300 meetrised generaatorid. FOTO: Rainer Paenurk

"25. novembril toimunud Saare maakonna arengukonverentsil jäi kõlama veendumus, et parimad eeldused avameretööstuse arenguks on Saaremaal ning siia peaks jääma ka suurim kasu. Tuuleparkide hooldussadamaks peaks saama Roomassaare ja avameretööstuse kompetentsikeskuseks TalTechi Kuressaare kolledž," kirjutab sihtasutuse Saare Arenduskeskus juhatuse liige Rainer Paenurk.

Avamere tuuleparkide rajamine on Eesti energiasõltumatuse tagamiseks ja taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vältimatu – selles on tänaseks üldine üksmeel.

Muu hulgas on vesinikutootmise efektiivseim viis elektrolüüs läbi tuuleenergia ning elektrihinna stabiliseerimiseks on kandev roll just tuuleenergia uutel tootmisvõimsustel. Rääkimata võimalustest avamere kala- ja vetikakasvatuses, mille kooslahendused tuuleparkidega mujal maailmas edukalt toimivad.

Eesti merealade planeeringu järgi on avameretuuleparkide rajamiseks kõige perspektiivikamad alad Saaremaa ümbruses. See toob kaasa energiatootmise raskuskeskme liikumise Ida-Eestist läänerannikule. Enim puudutab see Saaremaa ettevõtteid ja kogukondi.

Roomassaare või Ventspilsi sadam?

Avameretööstuse areng loob uusi ärivõimalusi ja töökohti, tõstab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning annab täiendavaid võimalusi kogukondadele. Võtmeküsimus on, mil määral tekib ja jääb avameretuuleparkidega seonduv äri Eestisse ehk kuidas võtta tekkivatest võimalustest maksimaalne kasu?

Avameretööstuse arengu kulg ja võimalik panus piirkonna majandusse on Skandinaaviast teada. Tuuleparkide tekkega seotud väärtusahel ja töökohad koonduvad tuuleparkide hooldussadamate ümber.

See, kui suur osa tuulepargiäri tulust kohalikku majandusse jääb, sõltub kohalike inimeste ja ettevõtete valmidusest töid vastu võtta ning teenuseid pakkuda. Mida keerulisemaid töid suudame vastu võtta, seda suuremat rikkust suudame luua ja kohapeale jätta.

Tuuleparkide arendajate vaatenurgast eelistatakse hooldussadamatena neid, mis asuvad tuuleparkidele võimalikult lähedal, kus on tagahoovis linnakeskkond koos teenuste, sidustööstuse ning kompetentsidega.

FOTO: hendrikson&ko

Nii Saaremaa lääneranniku kui ka Liivi lahe tuulepargialade nõudmisi rahuldavaid, piisavalt lähedal asuvaid sobilikke hooldussadamakohti on kaks: Roomassaare Eestis ja Ventspils Lätis. Kumb pakub paremaid tingimusi, sobilikumaid eeldusi, teenuseid ja tööstust, see võidab. Otsustusõigust on meil siinkohal rohkem, kui meretuuleparkide liitumispunktid asuvad meie rannikul.

Roomassaare kasuks räägib arendamisjärgus tööstusala, infrastruktuuri ja teenuste lähedus Kuressaares. Muu hulgas Kuressaare ametikool, TalTechi Kuressaare kolledž ja väikelaevaehituse kompetentsikeskus, kus on olemas avameretööstusega seotud teadus-arendusteenused ja inseneriõppekavad, laevaehitusettevõtete kontsentratsioon, komposiidi-, metalli- ja elektroonikatööstus.

Puudu on veel vaid tuuleparkide võrku liitmiseks vajalik 330 kV võrguinfra, mille eriplaneeringu algatamise taotluse on üks tuulepargiarendaja juba sisse andnud ja mida meie siin Saaremaal igati toetama peaksime. Kui anname ära mere ilma ühendusteta Saaremaal, pole meil võita suurt midagi.

Maailmatasemel innovatsioon

Seega, kui soovime, et avameretuuleparkidega seonduv äri jääks võimalikult suures mahus Eestisse ja saaksime alustada selleks vajalikke ettevalmistusi, on juba vaja teha olulisi strateegilisi valikuid ja kaasnevaid otsuseid. Tuleb määratleda hooldussadam, milleks tänastel tingimustel on sobivaim Roomassaare ning kompetents ja väljaõppekeskus tuleb koondada Kuressaarde, kus kolledži näol on juba avameretööstuse-spetsiifilist oskusteavet.

Kui need olulised otsused tehtud, on võimalik alustada sadamainvesteeringuid ja õppekavade arendamist.

Mida keerulisemaid töid suudame vastu võtta, seda suuremat rikkust suudame luua ja kohapeale jätta.

1

Taastuvenergia eesmärgid tuleb 2030. aastaks täita, Saaremaal paikneb selleks peamine ressurss ja eeldused, mistõttu on igati loogiline, et Saaremaa ettevõtluskeskkond ja siinne kogukond sellest kõigest ka enim kasu saab.

Peame mõistma, et meretuuleparkide ehitamine ja hooldamine on rahvusvaheline äri, milles valitseb rahvusvaheline konkurents. Eesti peab siin leidma endale parima konkurentsieelise, milleks parimad eeldused paiknevad Saaremaal. Siin on juba praegu ettevõtted, kes avameretööstusesse panustavad – Incap Electronics Estonia OÜ sõlmis lepingu maailma juhtiva laevaakude tootjaga, Baltic Workboats AS on ehitanud katamaraane tuuleparkide teenindamiseks, Ösel Offshore OÜ kavandab avamere kalakasvandusi, mis sobiksid suurepäraselt meretuuleparkide alla. Lisaks Sigma Polymer Group AB ja Ionix Systems OÜ.

Saaremaal tehakse maailmatasemel innovatsiooni ja mõistlik on juurde luua sinna, kus midagi ees olemas.

Saaremaa läänerannikule rajatava meretuulepargi võrku liitmisel läbi meil paikneva liitumispunkti oleme realiseerinud energiasõltumatu rohesaare eesmärgi, mille poole paljud püüdlevad. See on tugev rahvusvaheline müügiargument tegevusvaldkonnast sõltumata.

Kogu meie avalik ja erasektor oleksid kohe roheenergial baseeruvad, mis avab uued turud ja uksed meie tootmisettevõtetele, võimendab jätkusuutlikku turismi ja meelitab siia uusi investeeringuid koos uute ärimudelite rakendamisega, kuhu tekivad kõrgemalt tasustatud töökohad.

Äsjane EMOR-i uuring kinnitab, et üle 70% Eesti elanikest pooldab meretuuleparkide rajamist, investoritel on olemas valmidus ja tahe ning täna üks Eesti ettevõtlikumaid piirkondi oma madala keskmise palga ja haridustasemega vajab muutust.

Tagasi üles
Back