/nginx/o/2021/07/30/13955639t1h6157.jpg)
Valitsus tutvus kabinetinõupidamisel laulu- ja tantsupidude liikumist puudutava analüüsiga ning vastavalt sellele hakkab kultuuriministeerium välja töötama tegevuskava traditsiooni elujõu hoidmiseks. Analüüsis toonitatakse, et laulu- ja tantsupeod nõuavad kõigi osaliste koostööd ning vastutuse jaotamist ja teadvustamist.
Meie lauljad, tantsijad ja orkestrid tegutsevad kogu aeg, ka pidude vahelisel ajal. Kui me tahame tulevikuski saada unustamatuid emotsioone suurel peol, siis peame pidudega seotud inimesi, eriti juhendajaid, hoidma ja väärtustama. Laulu- ja tantsupeod ei teki ju iseenesest, vaid on katkematu pidude liikumise väljendus.
Laulu- ja tantsupeo liikumist tuleb nii riigi kui ka omavalitsuste poliitikas käsitleda valdkondade ülese ja ühiskonnale olulist väärtust pakkuva protsessina. Pidude liikumine mõjutab paljusid eluvaldkondi, olgu selleks vaimse tervise eest hoolitsemine, sportlik eluviis, kogukonnatunne, aga ka püsiväärtused nagu eestluse hoidmine ja traditsioonid. Väga tähtis on Eesti koolide kaasatus. Laulutaat Gustav Ernesaks on öelnud, et kes korra laulukaare all on laulnud, see kerge südamega kooritööst kõrvale ei jää.
Vastavalt valitsuskabinetis arutatule töötatakse kultuuriministeeriumi juhtimisel välja pidude hoidmise tegevuskava koostöös rahandusministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ja teiste organisatsioonidega.
Selle eesmärk on, et kõik peotraditsiooniga kokku puutunud panustaksid liikumise elujõulisuse tagamisse nii juba algatatud tegevustega kui ka tuleviku planeerimisel. Tegevuskava on plaanis valmis saada 2022. aasta lõpuks.
Juba varem on riik sisse seadnud palgatoetuse meetme pidudel osalevate kollektiivide juhendajatele, kuna koori, orkestri või tantsurühma toomine suurele peole on ajamahukas ning eeldab juhendajalt põhjalikke erialaseid teadmisi ja enesetäiendamist.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/18/14432348t1hfddc.jpg)