Märkame igas päevas midagi head ja helget!
“Viimasel kahel aastal on toimunud palju muutusi ja on tulnud silmitsi seista olukordadega, mis on nõudnud kõigilt muudatusi oma igapäevaelus,” kirjutab Saaremaa laste ja perede tugikeskuse psühholoog Pirgit Põld.
Erinevad muutused elus avaldavad alati mõju ka meie vaimsele tervisele. Kindlasti on kaks aastat kestnud pidevad muutused ja isolatsioon toonud kaasa ka vaimse tervisega seotud probleemide tõusu.
Inimesed on olnud eraldatud oma lähedastest ning neil pole olnud võimalik elada oma igapäevaelu tavapäraselt. Samuti on suur hulk inimesi, kes on pidanud silmitsi seisma lähedase kaotusega.
Sotsiaalministeerium on kohalike omavalitsuste seas läbi viinud küsitluse, millest nähtub, et vaimse tervise probleemidega abivajajate arv on kasvanud 72%.
Küsitluse tulemusel selgus, et abivajadus on kõige rohkem suurenenud perede, laste ja vanemaealiste seas.
Covid-19 kriisiaeg tõi kõigi jaoks esile uusi olukordi nagu distantsõpe, isolatsioon ja sellega kaasnev sotsiaalsuse vähenemine. Samuti hirmu enda või lähedaste haigeks jäämise ees, hirmu finantsilise toimetuleku ees ja hirmu selle ees, mis saab edasi.
Uued ja ootamatud rollid
Kõigil tuli hakata kandma rolle, mida nad varem pole pidanud tegema, ja hakkama tuli saada olukordades, milles ei ole varem oldud. Sellega seoses on kasvanud inimeste ebakindlus, üksindustunne, ärevus, hirm ning alanenud meeleolu.
Mured, millega pöördutakse spetsialisti vastuvõtule, on kriisi ajal ja ka peale kriisi jäänud samaks. Laste ja noorte puhul on sagedasemad pöördumise põhjused olnud meeleolu alanemine, väsimus, ärevus, üksindus, pereprobleemid, raskused õppetöös.
Muutunud on see, millises olukorras probleem on avaldunud, kuid mured on jäänud samaks. Samuti on olnud lapsi/noori ja ka vanemaid, kellele iseseisev distantsõpe on olnud positiivse mõjuga. Kõik inimesed on erinevad, mistõttu võib üks ja sama olukord avaldada inimeseti väga erinevat mõju.
Üheks märgiks, et lapsel, noorel või ka täiskasvanul võib olla probleeme vaimse tervisega, on käitumise muutumine. Muutused võivad seisneda nii ülemäärases aktiivsuse tõusus kui ka vähenemises. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu üldisele käitumise muutusele. Ka aktiivsuse tõus trennides, huvitegevuses, õppetöös või tööl võib anda märku, et proovitakse millegi eest põgeneda.
“Maga piisavalt, söö mitmekesiselt, ole füüsiliselt aktiivne, suhtle sulle oluliste inimestega, hoia oma häid harjumusi ja igapäevast toetavat rutiini.”
Enamasti tuntakse probleeme ära siis, kui inimene muutub väsinuks, eemaldub sõpradest või lähedastest, ärritub kergesti, tema õppetulemused langevad ning ta ei soovi enam tegeleda varem huvi pakkunud tegevustega.
Meeles tasub aga pidada, et me kõik saame iseennast ja üksteist toetada. Ka kõik laste ja noortega kokku puutuvad täiskasvanud saavad anda oma panuse nende vaimse tervise toetamiseks.
Vaja on kindlust ja turvatunnet
Laste puhul võib kindlasti esineda olukordi, mis vajavad täiskasvanute poolseid selgitusi. Seda seetõttu, et lapsed ja noored võivad seista silmitsi olukordadega, mis on nende jaoks täiesti uued ja tundmatud. Seeläbi on täiskasvanutel võimalik olukordi rahulikult selgitada ning vajadusel ja võimalusel vähendada hirmu ees ootava suhtes.
Oluline on lapse mured ära kuulata, leida võimalusi tema tunnete peegeldamiseks ja esitada suunavaid küsimusi, mis võimaldaks lapsel/noorel ennast ja oma probleeme paremini mõista ja seeläbi leida ka lahendusi.
Nii toetame me lapse/noore toimetulekuoskusi, mida on vaja ka täiskasvanuna. Seetõttu on sama suhtlemisviis oluline ka kõigi täiskasvanute puhul.
See ei ole alati lihtne, kuna võib tekkida soov pakkuda oma lähedasele kohest retsepti, et tal hakkaks parem. Kindlasti on olukordi, kus see võib olla ainuõige lahendus. Kuid laste ja noorte puhul on meil vaja ka meeles pidada, et me aitaksime sirguda täiskasvanul, kes oskab oma tundeid märgata, nendega toime tulla ja probleeme lahendada.
Laste puhul on väga oluline jälgida, et oleks olemas kindlus ja turvatunne, mida saab neile luua nii kodus kui ka koolis. Selleks võib laps vajada kindlat rutiini, mis puudutab nii magamamineku aegu kui ka teisi igapäevaseid tegevusi.
Teiste aitamise juures ja ka igapäevaelus on sama oluline ka enda eest hoolitsemine. See on oluline nii vaimse kui ka füüsilise tervise osas ja võimaldab meil säilitada kontrolli elu üle ka erinevate muutuste korral ning kindlustada oma vaimset ja füüsilist toimetulekut.
Selleks: maga piisavalt, söö mitmekesiselt, ole füüsiliselt aktiivne, suhtle sulle oluliste inimestega, hoia oma häid harjumusi ja igapäevast toetavat rutiini. Alati tasub leida nii endale kui ka lastele tegevust, mis oleks rahustav ja lõõgastav ning mida oleks võimalik kasutada olukorras, kus stressitase on juba tõusnud. Oluline on leida endale ja lapsele või noorele sobiv viis lõõgastumiseks ja stressi maandamiseks.
Sa saad luua positiivsust, rohkem rõõmu ja rahulolu, märgates igas päevas midagi head, tuues oma ellu põnevaid tegevusi ja õppides midagi uut.