Maailma rahu soovides
"Alati ei pea tegema suuri asju või tegema asju suurelt. Mõnikord piisab, kui teed väikeseid asju, aga neist tulenev rõõm saab olema suur," kirjutab ema ja lasteaiaõpetaja Siret Liiv.
/nginx/o/2020/10/29/13443527t1h9a66.jpg)
Vaadates aeg-ajalt otsa iseendale ja oma mõtetele, tekkis mul ühel hetkel selline tunne, et need kõlavad nagu "Miss maailma" võistlustelt tuntud klišee "Soovin rahu kogu maailma!". Misjärel aga jäin mõtlema: kas see ikka on lihtsalt klišee? Kui seda soovi sügavalt analüüsida, siis on sellel nii palju nüansse.
Alati ei pea tegema suuri asju või tegema asju suurelt. Mõnikord piisab, kui teed väikeseid asju, aga neist tulenev rõõm saab olema suur.
Hoolimine – see ei tähenda alati suurejoonelisi žeste. Sageli peitub hoolimine väikestes tegudes, milleks võib olla hea sõna, sõbralik naeratus, muusikaline tervitus e-postis või lihtsalt pihku poetatud piparkook. Väikeseid ilusaid asju on nii palju, millega on võimalik teha nii palju head.
Ausad sõnad, ent hellalt öeldud
Mõistmine ja mõistev toetus ei tähenda alati seda, et ma sinuga kõiges nõustun ja ütlen sõnu, mida sa kuulda tahad. Mõistmine ja toetus aitavad tihti palju enam siis, kui see, mida ütled, on aus, ent edasi antud siiski hellalt.
Armastus, mida demonstreeritakse kogu maailmale, ei pruugi olla lihtne ega suur. Samal ajal võib silmale nähtamatu armastus olla maailmasuurune.
Maailm on täis erinevaid inimesi, kes saavad asjadest aru nii erinevalt. Kui aga inimesed koos midagi teevad, siis võib väikesest mõttest saada suurepärane idee, mille teostus liidab inimesi. Nii neid, kes idee teoks teevad, kui ka neid, kes selle tulemusest osa saavad.
Maailmas on nii palju inimesi, kellel endil näikse olevat nii vähe, aga ometi on neil teistele alati ja nii palju anda. Need inimesed ei vaja asju, au ega kuulsust. Nemad on inimesed, kes elavad justkui õhust ja armastusest, sest nende maailm saab rikkamaks iga kord, kui nad kellegi päeva killukese rõõmu on andnud. Lasteraamatud on sageli täis kuldaväärt mõtteid. Näiteks see: "Tema, härjapõlvlane, ja päkapikkudele appi! Elu on ikka üks kummaline värk: pinguta, et sind tähele pandaks, aga keegi ei tee sust välja. Ei võta oma seltsi. Unustad hetkeks iseenda, teed tillukese heateo – ning kõik su krutskid ja koerustükid antakse andeks. Tagasiteel koju on härjapõlvlasel tunne, nagu oleksid tema jalgade külge tiivad kasvanud. Nii hea ja kerge on korraga olla." (Ene-Maris Tali ja Tarmo Tali "Suur jõuluraamat").
Ja nii ongi – mõni inimene muudkui rabeleb ja rapsib, püüab hirmsasti kasulik ja tegus olla või mõne mõttetusega lärmi tõstes silma paista. Nii tahaks sellises olukorras öelda: "Lase olla, kallis inimene. Ära püüa nii palju, et vägisi kiitust ja tähelepanu saada. Kui aga teed asju, sest süda ütleb nii ja see on sinu jaoks pigem norm kui pingutus, siis sind märgatakse ja tunnustatakse. Siis ei pea sa muretsema, kas võetakse seltsi või ei. Siis otsitakse sinu seltsi."
Väikesed heateod muudavad maailma
Kui ma väike olin, ütles ema sageli, et mulle ei saa kunagi midagi tuua, ilma et ma seda sõpradele laiali ei jagaks. Ma ei kirjuta sulle täna siin selleks, et saada kuulsust või tunnustust. Ma kirjutan, sest minu soov "Rahu kogu maailma!" tähendab seda, et ma tahan sinuga jagada seda, mis mul on – oma aega, hinge ja südant.
Hollywoodi filmimeistrid on aastal 2000 kinkinud maailmale filmi "Anna edasi" ("Pay It Forward"), mille sisu on minu jaoks parim moto: igaühe kolm väikest heategu, mis antakse edasi sõnadega "Anna edasi", muudavad meie kõigi maailma.