Muusikaõpetajate mure vajab lahendust!
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
29. detsember 2021, 00:24
:format(webp)/nginx/o/2020/10/13/13411080t1h843e.jpg)
"Kätte on jõudnud olukord, kus Saaremaa muusikaõpetajate igakuine tasu on Eesti madalamate seas. Loodame vallajuhtide mõistvale suhtumisele see murekoht lähiajal lahendada," kirjutavad Kuressaare muusikakooli endised õpilased, rahvusooper Estonia artistid Triin Ella, Kerstin Tomson, Aare Saal ja Heldur Harry Põlda.
Kuressaare muusikakool on saanud 71 aasta vanuseks. Selle aja jooksul on koolis õppinud juba mitmeid põlvkondi. Paljudest lõpetajatest on saanud (muusika)õpetajad, muusikakoolide direktorid, orkestrimängijad, muusikateatrite artistid ja noodikogude vardjad. On jõutud välja ka riigikogusse. Ka paljudest nendest, kes muusikat edasi õppima ei ole läinud, on saanud kõrgkultuuri armastavad inimesed.
Muusikakooli õpetaja töö ei ole kerge. Selleks, et Maestroks saada, on vaja alustada pilliõpingutega väga varasest lapsepõlvest. Lisaks tuleb juurde õppida muusikalise intelligentsi aluseid, milleks on muusikalugu, solfedžo, üldklaver, ansamblimäng. Muusikaõpetaja peab end igapäevaselt oma instrumenti mängides "vormis hoidma", samuti tuleb pidevalt juurde hankida noodiraamatuid ja pillitarvikuid, et omada tunniks vajalikku materjali.
Andekate lastega käiakse ka konkurssidel – see vajab õpetajalt lisaaega, energiat ja kulutusi.
Meie oleme oma alghariduse saanud Kuressaare muusikakoolis ja tänu sealsete õpetajate oskuslikule suunamisele jõudnud välja rahvusooperisse Estonia.
Oleme õnnelikud, et igapäevane amet on ühtlasi ka meie suurim hobi!
Saaremaa lapsed saavad endiselt kvaliteetset muusikaharidust, mida annavad professionaalsed, motiveeritud ja rõõmsameelsed õpetajad kõigis kolmes muusikakoolis.
Peab aga kurbusega tõdema, et kätte on jõudnud olukord, kus Saaremaa muusikaõpetajate igakuine tasu on Eesti madalamate seas. Loodame vallajuhtide mõistvale suhtumisele see murekoht lähiajal lahendada.
Rahapuudus või suhtumise küsimus?
/nginx/o/2021/12/28/14282522t1hb656.jpg)
Malle Veske, Kärla muusikakooli õpetaja: Olen muusikaõpetaja Kärla muusikakoolis alates 1996. aastast. Lugedes Saarte Häälest muusikakoolide õpetajate palgamurest ja vallavalitsuse otsusest maksta vaid Kuressaare muusikakooli õpetajatele 400 eurot preemiat, olin ülimalt üllatunud. Kas Kärla ja Orissaare muusikakool ei kuulugi Saaremaa valla alla? Muusikaõpe toimub kõigis neis muusikakoolides õppeprogrammi alusel.
Kas selline ongi Saaremaa valla arusaam võrdõiguslikkusest? Uskumatu! Juhin tähelepanu asjaolule, et vallavalitsuse ja -volikogu poole pöördusid murega oma madalate palkade pärast lisaks Kuressaare muusikakooli õpetajatele ka Kärla ja Orissaare muusikaõpetajad!
Ausalt öeldes: närune tunne on... Ehk oleks vallal mõttekoht? Seda enam, et on jõuluaeg!
/nginx/o/2021/12/28/14282524t1h53fd.jpg)
Andres Paas, pianist, pedagoog, produtsent, Kuressaare muusikakooli vilistlane: Saarlastena võime olla uhked, et Saaremaal on mitmeid pikkade traditsioonidega muusikakoole. Vanimas neist, Kuressaare muusikakoolis on muusikaharidust jagatud veidi üle seitsmekümne aasta. Rääkimata sellest, kui palju on selle aja jooksul Kuressaare muusikakoolist võrsunud tuntud professionaalseid muusikuid. Palju on ka neid, kes just tänu selle kooli lõpetamisele on kasvanud tublideks ja kultuuri hindavateks inimesteks.
Meie muusikakoolides õpetavad valdavalt tippspetsialistid, kes alustasid oma muusikaalast haridusteed juba viie-kuue-seitsmeaastasena.
Tee professionaalseks muusikuks saamisel on pikk – paljud ei pea vastu ja loobuvad. Seda rasket eriala ei saa omandada jäägitu pühendumiseta, vaeva ja higita.
Kas me suudaksime täna ette kujutada olukorda, kus Saaremaal on mõni muusikakool sunnitud uksed sulgema, sest õpetajaid pole enam võtta? “Liialdus!” arvab kindlasti keegi... Mina olen aga vägagi mures Saaremaa muusikahariduse jätkusuutlikkuse ja tuleviku pärast.
Täna neis koolides tegutsevad entusiastlikud ja oma tööd hingega tegevad pedagoogid lähevad ühel päeval pensionile ja iga inimese lahkumisest jääv tühimik on tuntav. Kahjuks tuleb noori muusikaõpetajaid peale vähe, sest tänane Eesti pakub palju lihtsamaid ehk kergemalt omandatavaid ja tulusamaid ameteid.
Paljudes muusikakoolides Eestimaal on õpetajate puudus, mõne instrumendi-eriala jaoks pole lootustki kedagi leida. Probleemi põhifookus on kindlasti palgad! Isegi Eesti mastaabis on Saaremaa muusikakoolide õpetajate palgad kõike muud kui konkurentsivõimelised.
Näide elust enesest: selle õppeaasta alguses otsis Kuressaare muusikakool endale täiskoormusega tšelloõpetajat. Suure otsimise peale lõpuks küll leidis veel Otsa-koolis õppiva hakkaja noore neiu, kuid ükski diplomeeritud professionaal siia tööle tulla ei soovinud, sest palk ei vasta ootustele.
Paljud omavalitsused üle Eesti on leidnud tahte ja rahalised võimalused võrdsustada muusikakoolide õpetajate palgad riiklike pedagoogide palgatariifidega. On ka valdasid, kus makstakse nendest tariifidest tunduvalt kõrgemat palka. Jagub, kellest eeskuju võtta!
Loodan väga, et ka Saaremaa vallavalitsus lahendab lõpuks selle habemega probleemi – palkade ebavõrdsuse – ja hakkab väärtustama kõikide Saaremaa õpetajate tööd võrdsetel alustel. Et saarlased võiksid ka tulevikus tunda rõõmu oma muusikakoolide õpetajate töö üle, kelle käe alt saavad tuule tiibadesse meie tuleviku Krummid, Aavikud, Angerid, Faustid, Veskid, Maakerid.
/nginx/o/2021/12/28/14282525t1hf109.jpg)
Tiina Muddi, Jõelähtme muusika- ja kunstikooli direktor: Minu klaveriõpingud said alguse Kuressaare muusikakoolis. Kui ma poleks omal ajal sinna õppima läinud, siis vaevalt ma oma praegusele ametipostile kunagi jõudnud oleks. Praegu jookseb mul Jõelähtme muusika- ja kunstikooli juhina 12. aasta. Klaveriõpetajana olen töötanud ligi 30 aastat.
Kahjuks on üldhariduskoolide ja huvikoolide õpetajate erinev kohtlemine Eestis üsna tavaline. Üks põhjus peitub kehtivas süsteemis: üldhariduskooli õpetajate palkasid rahastab riik, huvikoolide õpetajatele maksab töötasu aga kohalik omavalitsus.
Omavalitsuste väide, et palgatõusuks pole piisavalt raha, näitab pigem suhtumist. Küllap selle raha kuidagi ikka leiaks – kui mõni ebavajalik kulutus tegemata jätta.
Omavalitsused peab saama niikaugele, et nad oma huvikoole ja seal tehtavat tööd väärtustaksid. Kui üldhariduskooli pedagoogide palgatasemeni ei jõuta, siis olgu tasu vähemalt ligilähedane. Kui aga õpetajate palkade vahe on 30% või isegi suurem, on midagi ikka väga viltu.
Jõelähtme on küll üks Tallinna-lähedastest ehk nn kuldse ringi valdadest, ent meil on suhtumine hoopis teine. Meie muusikaõpetajate palk ulatub suhteliselt lähedale sellele, mida makstakse üldhariduskoolides.