P, 7.08.2022

DR EDWARD LAANE PUNKT AASTALE ⟩ Koroonapass ei kaitse enam kedagi, lõpetame piirangud!

Koroonapass ei kaitse enam kedagi, lõpetame piirangud!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 64
Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane.
Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl
  • Koroona läheb tavaliste külmetushaiguste nimekirja.
  • Inimesed, kes on otsustanud mitte vaktsineerida, võiks rahule jätta.
  • Lastele ei ole koroonaviirus meditsiiniline probleem

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane läks lõppeval aastal koroonaviiruse teemal sõna võttes poliitilise ja meditsiinilise peavooluga korduvalt vastuollu. Aasta lõpetuseks lajatab Laane, et piirangud tuleb ära lõpetada ja koroonapass ei kaitse enam kedagi.

"Oleme reaalselt olukorras, kus inimesel on nohu ja köha või palavik ja me enam tegelikult ei tea, kas tal on koroonaviirus või on RS-viirus või mingid muud külmetusviirused," ütleb dr Laane Saarte Häälele. "Koroonapass enam ei kaitse. Ta ei kaitse ju teiste külmetusviiruste eest. Ma olen väga seda meelt, et piirangud tuleb esimesel võimalusel ära lõpetada."

Mis asi see RS-viirus tavakeelde tõlgituna on, mis Saaremaal levima on hakanud?

Lihtsamalt öeldes on ta meie jaoks tavaline külmetushaiguse viirus. Ja tal on oma hooaeg, detsembrist jaanuarini on kuud, kus seda kõige rohkem esineb. Ohustatud on imikud, vanemad inimesed ja immuunpuudulikkusega inimesed.

Viirus on ohtlik kolm kuni kaheksa päeva, aga kes on immuunpuudulikkusega, võib isegi nädalaid nakkusohtlik olla. Erinevalt koroonast, mis on piisknakkus, levib RS-viirus ka kontakti teel.

Ja ta võib olla mõnes mõttes isegi nakkavam kui koroonaviirus?

Jah, seda küll. Ta on samuti hästi nakkav viirus ja teda on võimalik ka ühelt inimeselt teisele puudutades üle viia.

Samas on külmetushaiguste hooaeg ju väga tavaline meie kliimas. Ja nüüd hakkavad teised viirused tagasi tulema. Inimene peab loodusega elama, teistpidi me ei saa. Viirused on meie ümber olnud ja jäävad meie ümber ja inimene peab nendega hakkama saama.

Koroonaalane olukord Saaremaal on väga rahulik, siin mingisuguseks paanikaks põhjust ei näe. Hetkel ühtki aktiivset koroonahaiget haiglas sees ei olegi. Koroonaosakonnas on seitse vanurit, kõik üle 80 aasta vanad, kellel on RS-viirus. Kusjuures üle poole nendest, kes on nüüd RS-viirusega hospitaliseeritud, on vaktsineeritud nii koroona kui ka gripi vastu.

Kas RS-viirus võib olla eluohtlik?

Ta võib immuunpuudulikkusega või raskete kaasuvate haigustega inimestel väga raskelt kulgeda.

Tegelikult on see RS-viirus meil ju kogu aeg olemas olnud?

Jah, see ei ole midagi uut, ta on olemas olnud, aga me oleme suhtunud väga stoilise rahuga külmetuste hooaega, kui inimestel on kurk valus või nohu või palavik. See pole kunagi paanikat tekitanud.

Erinevalt koroonast RS-viiruse vastu vaktsiini ei ole. Väikelastele, kes on ohustatud, manustatakse ühte profülaktilist antikeha. Aitavad head hügieenireeglid ja kui ollakse haige, siis mitte kodust välja tulla.

Ja muidugi immuunsuse turgutamine igasuguste vahenditega.

No täpselt. Mida on aegu kasutatud – kes kasutab mett, kes sibulat. Vitamiinidest D-vitamiin, C-vitamiin, needsamad jutud, mis on ka koroona puhul öeldud.

Kas seoses viiruste hooajaga on haiglas ka piirangud?

Haigla hooldekodus on külastamise keeld, muid piiranguid me pole kehtestanud. Et ennetada nakkuse tulekut hooldekodusse, kus on vanad inimesed, kõige suurem riskigrupp, on hooldekodus jaanuari lõpuni külastuskeeld.

Mis te Covid-viiruse uuest tüvest omikronist arvate või teate?

Siiamaani kõik märgid ütlevad, et ta võiks kulgeda kergemalt. Kui vaadata laineid, mis on koroonaga kaasas käinud, siis on iga järgmise laine ajal positiivseid juhte sama palju või isegi rohkem, kuid raskete juhtude osakaal langeb ja nakatunud satuvad haiglasse harvem.

Seda nägime juba kevadel, kui ootasime rohkem inimesi haiglasse, kui tegelikult tuli. Ja sügisel on meil tegelikult väga rahulik, välja arvatud üks kolle, mis tekkis.

Meil haiglas kogemus omikroniga puudub. Teadaolevalt on selle sümptomaatika aga leebem ja ta on nakkavam kui deltatüvi. Põhireegel on olnud minu teada selline, et kui viirus on hästi nakkav ja väga kiiresti levib, siis ta ei saa olla väga kuri või tappev.

Väga hästi levivad viirused peavadki kulgema leebemalt, et inimesed ei saaks hästi aru, kas nad on haiged. Või ongi kergelt haiged ja käivad ringi kergete sümptomitega ja levitavad.

Kas koroona võibki nüüd kujuneda meie mõistes kergeks külmetushaiguseks või sellist järeldust ei saa veel teha?

Võime küll teha. Ta läheb külmetushaiguste nimekirja. Kui oktoobris ütlesime, et haigus hakkab uuesti pead tõstma ja tuleb kõrgem laine Saaremaale, siis see oli tõesti mingi nädal ja siis rahunes.

Ruth Kalda uuringus oli ka siis öeldud, et antikehade hulk hakkab nagu langema, aga kui lugeda viimast raportit, siis antikehade arv ikkagi suureneb Eesti elanikkonnal üldiselt. Saaremaal oli see 90 protsendi alla ja kui võtta riskigrupp, isegi üle 90 protsendil.

Ma ütleks, et meil on karjaimmuunsus nii palju, kui seda on üldse võimalik saavutada, saavutatud. Koroona kui pandeemia on meil Saaremaal lõppenud ja pigem võime rääkida siis endeemiast või lokaalsest või sesoonsest viiruse levikust.

Ma ei pea seda käesoleval hetkel enam pandeemiliseks või meditsiinisüsteemi koormavaks viiruseks.

Kas teie arvates võiks juba lähitulevikus olla aeg, kus me ei nõua enam koroonapassi ega tee suuri piiranguid?

Jaa, kindlasti, ma olen väga seda meelt, et piirangud tuleb esimesel võimalusel ära lõpetada. Korduvalt on öeldud, et nii Saaremaal kui ka Hiiumaal võiksid need olla juba lõppenud.

Oleme reaalselt olukorras, kus inimesel on nohu ja köha või palavik ja me enam tegelikult ei tea, kas tal on koroonaviirus või on RS-viirus või mingid muud külmetusviirused.

Koroonapass enam ei kaitse. Ta ei kaitse ju teiste külmetusviiruste eest. Meie haigla on ilmekas näide – hetkel on koroonaosakonnas RS-viirusega seitse inimest, kes on vaktsineeritud nii gripi kui ka koroona vastu.

Me kontrollime passiga ühe külmetushaiguse viiruse suhtes, aga samas me ei kontrolli nelja muu viiruse suhtes, mis samuti vanu inimesi ohustavad.

Selles mõttes on koroonapass kui selline oma eesmärgi täitnud ja ma arvan, et bioloogiliselt nakkusohutuse mõistes see meile enam midagi suurt juurde ei anna.

Ja inimesed, kes on otsustanud ennast mitte vaktsineerida ja loodavad oma loomulikule immuunsusele, võiksime rahule jätta?

Jah, ma olen täpselt seda meelt, et need inimesed, kes on otsustanud end mitte vaktsineerida, võiks rahule jätta, sest vaktsineerimine on vabatahtlik otsus. Inimene võtab teadliku otsuse, kaitseb ennast infektsiooni eest. Kes seda otsust pole teinud või loodab oma immuunsuse peale, siis me peame sellega leppima, mitte viima läbi sundvaktsineerimisi.

Tõenäoliselt need inimesed, kes ei ole ennast vaktsineerinud, ühel hetkel ikkagi haigestuvad, aga loodetavasti siis kergemalt.

Viirused elavad meiega koos, midagi kahjuks pole teha. Me näeme väga hästi, et võime kodus istuda, teha piiranguid, aga nii kui välja tuleme, saame nakkuse.

RS-viiruse levik pole üldse mitte Saaremaa probleem tegelikult või isegi mitte Eesti probleem. RS-viiruse puhangutest on raporteeritud Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, üle maailma.

Inglismaal oli isegi vist augustist ehk et RS-viiruse hooaeg on alanud varem kui tavaliselt. Seda seletatakse osaliselt sellega, et üks külmetuste hooaeg on vahele jäänud.

Inimese istusid kodus, kõik kandsid maske, ei puutunud viirustega kokku, mida nad muidu on aastakümneid teinud. Kaitsvad antikehad, mis saadakse nakkuse läbipõdemisel, on ära kadunud.

Ja nüüd, kus meil teiste viiruste vastased antikehad on vähenenud või ära kadunud, aga viirused pole ju kadunud, siis nüüd võime uuesti haigestuda ja raskemalt haigestuda. Liigsed piirangud ei mõju hästi.

Kuidas aidata lapsevanemail otsustada, kas vaktsineerida oma laps või mitte?

Lastele ei ole koroonaviirus tegelikult meditsiiniline probleem. On tõesti lapsi, kes võivad raskemalt põdeda, aga laste populatsiooni mõistes ta ei ole nii ohtlik viirus. See on puhtalt perekonna otsus, kas ta siis otsustab oma väikese lapse vaktsineerida või mitte.

Kes on rohkem ohustatud, ongi raskema haigusega lapsed, kellel on immuunsust nõrgendav haigus või raskemad kopsuhaigused. Täiesti terved lapsed põevad külmetusviirusi iga aasta.

Kui me praegu koroona vastu vaktsineerime, siis peab olema ka teadlik, et järgmine aasta võib ikkagi uuesti koroonasse haigestuda. Või neli kuud hiljem. Nendele aspektidele tuleb alati mõelda, kui hakata lapsi vaktsineerima.

Mis te arvate, millal me koroona kontekstis teiega jälle räägime?

Koroona looduslik hooaeg hakkab kuskilt veebruarist peale. Eelmisel aastal Saaremaal nakkuspuhang tuli ka veebruarist. Väga võimalik, et me räägime siis uuesti koroonast, aga loodame, et ta on ikkagi leebem.

Ma kutsun inimesi mõistlikult käituma ja ikkagi põhisõnum on see, et kes on haige – nohu, köha, kurk valus –, on mõistlik kodus püsida. Haige inimene ise ju ei tea, kas tal on koroona või muu külmetushaigus.

Kes soovib aga testida, siis Kuressaare haiglal on võimekus testida RS-viirust, aga ma ei kutsu üles massilisele testimisele.

Märksõnad
Tagasi üles