E, 5.12.2022

Terviseamet tunnistab, et peale koroona murravad eestlasi ka teised viirushaigused

Andres Sepp
, Saarte Hääle tegevtoimetaja
Terviseamet tunnistab, et peale koroona murravad eestlasi ka teised viirushaigused
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
ESIMESED SUTSAKAD: Saare maakonna hooldekodude töötajate ja klientide vaktsineerimist on kavas alustada järgmisel nädalal.
ESIMESED SUTSAKAD: Saare maakonna hooldekodude töötajate ja klientide vaktsineerimist on kavas alustada järgmisel nädalal. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl
  • President Kaljulaid: oleks põhjust elada nii, nagu vanasti gripiepideemia ajal
  • Dr Edward Laane avaldus piirangute lõpetamisest raputas Eesti avalikkust
  • Andres Merits: koroonapass on küll aegunud, ent endiselt vajalik

Terviseamet teatas, et kui aasta tagasi kasvas haiglate koormus üksnes COVID-haigete osas, leidsid tänavu tagasitee teised viirused, näiteks RS viirus ja A-gripp. Möödunud nädalal sai kinnituse 89 gripijuhtu.

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht dr Urmas Sule tõdes pressiteate vahendusel, et erinevad viirused vajavad erinevat ravi ning eraldi lähenemist, mis kasvatab veelgi isolatsioonipalatite vajadust, sest kõiki viirushaigeid ühte palatisse panna ei saa.

„Suureks väljakutseks on just tasakaalustatud ravi tagamine, kus tuleb COVID-intensiivravivõimekuse tõstmise kõrval tagada teiste haiguste ravi, sest töötajaid peab jaguma iga patsiendi jaoks,“ selgitas Sule.

Urmas Sule kinnitab, et kui raskete COVID-19 haigusjuhtumite arv peaks taas tõusma, on haiglad selleks valmis.

RS-viiruse nakkuste arvu kasvule juhtis esmakordselt sel nädalal oma sotsiaalmeediakanalis tähelepanu Kuressaare haigla: "Palume teid jätkuvalt püsida haigena kodus, sest koroonaviirus ei ole ainus, mis riskigruppi kuuluvaid inimesi ohustab. Anname endast parima, et võimalikud vähesed inimesed peaksid uue aasta võtma vastu haiglavoodis," kirjutas haigla esmaspäeval sotsiaalmeedias.

Saarte Hääle vahendusel teatas haigla ravijuht dr Edward Laane neljapäeval, et koroona vastu vaktsineerimine ei päästa teistest viirustest.

"Meil on mitmed hospitaliseeritud, paar tükki ka hooldekodudest, kes on vaktsineeritud nii koroona kui ka gripi vastu, kuid haiglas hoopiski RSV tõttu," lausus ta.

Laane sõnul ei ole RSV midagi uut ega hirmuäratavat, lihtsalt levib väga kiiresti. Ta on halb viirus ennekõike väikelaste, vanurite ja immuunpuudulikkusega inimeste jaoks. Põhjustab kõrget palavikku, ninakinnisust, kurguvalu ja ülemiste hingamisteede põletikku. Nõrgema immuunsusega inimestel võib haigus kujuneda kopsupõletikuks.

Kadi raadiole ja Saarte Häälele kolmapäeval antud intervjuus tegi Laane Eesti avalikkust raputanud avaldus, märkides, et piirangud tuleb ära lõpetada ja koroonapass ei kaitse enam kedagi.

"Oleme reaalselt olukorras, kus inimesel on nohu ja köha või palavik ja me enam tegelikult ei tea, kas tal on koroonaviirus või on RS-viirus või mingid muud külmetusviirused," ütles Laane.

"Koroonapass enam ei kaitse. Ta ei kaitse ju teiste külmetusviiruste eest. Ma olen väga seda meelt, et piirangud tuleb esimesel võimalusel ära lõpetada," märkis ta.

Laane sõnul on ta seda meelt, et need inimesed, kes on otsustanud end mitte vaktsineerida, võiks rahule jätta, sest vaktsineerimine on vabatahtlik otsus.

"Inimene võtab teadliku otsuse, kaitseb ennast infektsiooni eest. Kes seda otsust pole teinud või loodab oma immuunsuse peale, siis me peame sellega leppima, mitte viima läbi sundvaktsineerimisi," tõdes ta.

Samuti teatas ta, et lastele ei ole koroonaviirus tegelikult meditsiiniline probleem: “On tõesti lapsi, kes võivad raskemalt põdeda, aga laste populatsiooni mõistes ta ei ole nii ohtlik viirus. See on puhtalt perekonna otsus, kas ta siis otsustab oma väikese lapse vaktsineerida või mitte.”

Edward Laanega samal lainel on president Kersti Kaljulaid, kes ütles Õhtulehele antud intevjuus, et vaktsiinid on kättesaadavad, riik on oma kohustuse täitnud ja oleks põhjust elada nii, nagu vanasti gripiepideemia ajal, ei ole vaja kehtestada iga kord väga rangeid piiranguid, kui mõni uus tüvi ennast ilmutab.

"Minu jaoks ongi küsimus selles, et kui vaktsineeritud inimestel on suremus paarkümmend korda madalam, nii umbes karmima gripi suremus, siis kunas meie poliitiline mõte jõuab järele sellele matemaatilisele mõttele – vaktsiinid on kättesaadavad, riik on oma kohustuse täitnud ja meil oleks põhjust elada nii, nagu me elasime vanasti gripiepideemia ajal. Meil ei ole vaja kehtestada iga kord väga rangeid piiranguid, kui mõni uus tüvi ennast ilmutab," rääkis Kaljuilaid aastalõpuintervjuus Õhtulehele.

"Kui me vaatame seda puhtalt ratsionaalselt, siis näeme, et tõepoolest, koroonasurmade arv vaktsineeritute populatsioonis on lähedane gripisurmade arvule," lisas Kaljulaid. "Kas ei ole mõttekam tavapärase [ettevõtete] toetuse asemel kiirteste massiliselt osta ja neid ettevõtetele jagada? Kui restoran teeb igale sisenejale kiirtesti, siis ei peaks nad uksi kell 11 kinni panema. Või näiteks teatris. Teed testi ja ei pea maski kandma."

TÜ rakendusviroloog Andres Merits ütles Kuressaare haigla ravijuhi Edward Laane öeldule Postimehele kommentaariks, et koroonapass on küll aegunud, ent olukorras, kus riigis möllavad kaks koroonaviiruse tüve, on see endiselt vajalik.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kommenteeris Postimehele, et praegu oleme olukorras, kus nii Covid-19 digitõendi kontroll, maskide kandmine siseruumides, testimine sümptomite korral ja kõigi muude nakkusohutuse reeglite täitmine on vältimatult vajalikud ühiskonna avatuna hoidmiseks.

Märksõnad
Tagasi üles