Kas riik tahab saared reservaatideks muuta?

Virtsu sadam Foto: Jüri Looring

“Praeguse poliitika üks eesmärk on ilmselt muuta saared reservaatideks, kus igasugune ettevõtlus on välja suretatud,” kirjutab Saarte Programmi 1994–2004 eestvedaja Maret Pank.

Saartele tehtud jõulukingitus, kavandatav järjekordne järsk hinnatõus parvlaevapiletitele, pani mõtlema meie riigi regionaalpoliitikale ja otsima vastavatest dokumentidest vastuseid. “Regionaalpoliitika programmi 2021–2024” eesmärkide püstitus annab lootust, et riigis rakendatakse poliitikat, mis arvestab piirkondade eripäraga, “suunates riigi valdkonnapoliitikate elluviimist ja eri tasandite koostööd selliselt, et need võimendaksid toimepiirkondade arengueeldusi ja piirkondade rolli riigi majandusarengus ning tagaksid heaks eluks vajalike hüvede ja teenuste kättesaadavuse kõigis piirkondades”. Regionaalpoliitiliste tegevuste pikaajalisem siht on vähendada ja ühtlustada piirkondlikke sotsiaalmajanduslikke erinevusi ning sekkuda, kui riigi teenuste kättesaadavus piirkondades halveneb.

Seega oleks loomulik, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulaks ära riigi regionaalarengu eest vastutava ametkonna juhi (Jaak Aabi?) arvamuse kavandatava järsu hinnatõusu mõju kohta meie suursaarte arengule.

Imestama paneb ka meetmete pakett, mis on kavandatud piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Nimelt on ellu kutsutud riiklikud programmid Kagu-Eestile, väikesaartele, Ida-Virumaale, Setomaale ja Peipsiveerele ning arengutoetused Vana-Võromaale ja Mulgimaale. Saare- ja Hiiumaa on selles loetelus “unustatud”.

Sellise poliitika üks eesmärk on ilmselt muuta saared reservaatideks, kus igasugune ettevõtlus on välja suretatud. Juba praeguste hindade juures on saarte turismiettevõtetel väga raske konkureerida mandri omadega. Näiteks selleks, et neljaliikmeline pere saaks veeta nädalalõpu Saaremaal, tuleb ainuüksi parvlaevapiletite ostmiseks praeguste hindade juures kulutada 61,2 eurot. Uute kavandatavate hindade korral läheks need maksma juba 87,5 eurot.

Selle asemel, et leida võimalusi teede läbimiseks tehtud kulutuste võrdsustamiseks teiste regioonide omadega, minnakse hoopis ebavõrdsuse suurendamise teed! Ehk tuleks hoopiski Tallinna–Tartu maantee mõni lõik tasuliseks muuta?

“Ehk tuleks hoopiski Tallinna–Tartu maantee mõni lõik tasuliseks muuta?”

Aastatel 2020–2023 peab valmima üleriigiline katusstrateegia “Eesti 2035”. Ühtlasi uuendatakse mitmed valdkondlikud arengukavad, mille raames on plaanis arvestada senisest enam riigi valdkonnapoliitikate regionaalset mõju.

Loodame, et nende kavade kokkupanemisel arvestatakse ka Saare- ja Hiiumaaga ja püütakse ühtlustada transpordikulutuste mõju piirkondade toimetulekule. Saartelt valitud riigikogu liikmetelt ootame adekvaatset reageerimist tekkinud olukorrale, aga mitte nentimist, et küllap peagi on uued hinnad juba omaks võetud!