Erkki Bahovski ⟩ Mida alanud aastalt maailmas oodata?

Erkki Bahovski Foto: Mihkel Maripuu

“Mida toob endaga kaasa alanud aasta maailmas? Kristallkuuli mul käepärast ei ole ja ennustamine on üldse tänamatu tegevus, ent enam-vähem kindel võib olla järgmiste trendide ja sündmuste peale,“ kirjutab Postimehe arvamustoimetaja Erkki Bahovski.

Esmalt muidugi jätkuvad nähtused, mis said hoo sisse varasematel aastatel (või eelmisel aastal). Ei pääse me 2022. aastal samuti koroonast ja ülima tõenäosusega näeme vaktsineerimisvastaste proteste nii meil kui ka mujal. Meil võib-olla isegi vähem intensiivselt, sest sel aastal ei ole Eestis valimisi ja vaktsiinivastasust ei saa seega rakendada valimisvankri ette. Ja nagu oleme juba õppinud, siis suveks annab koroonaviirus ajutiselt järele. Riikide poliitika koroonapandeemias jääb aga erinevaks – kes paneb piirid kinni, kes kohustab kandma maske ja kes võtab lõdvemalt.

Kui Ukraina peaks langema...

Eelmise aasta lõpust käima läinud Ukraina kriis tähendab tegelikult kriisi tervele Euroopale. Lõputult ei saa Vene relvatärin Ukraina piiril kesta, sest sõjaväge ei saa pidevalt lahinguvalmis hoida. Sestap on oodata mingisugust lahendust. Aga millist? Vastata sellele küsimusele ei aita ilmselt ka kristallkuul. Võib vaid loota, et Moskva pole samuti lõplikku otsust langetanud. Kui aga Ukraina peaks langema, tähendaks see senise Euroopa julgeolekuarhitektuuri lõppu.

Jätkub ka rohepöördest kantud muutus riikide energeetikapoliitikas. Mingil ajal sel aastal koidab päev, kui Saksamaa paneb kinni oma tuumaelektrijaamad. See aga suurendab automaatselt Saksamaa sõltuvust fossiilsetest kütustest. Nord Stream 2 ja head suhted Venemaaga meenuvad ses kontekstis esimesena. Jääb vaid küsida, missuguse vastuse leiab Saksamaa oma Vene poliitikale Ukraina kriisist.

Alanud aasta esimesel poolel on Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa. Ja muidugi ei saanud aasta alata ilma tülita – see, et Pariisi triumfikaare all lehvis kaks päeva Euroopa Liidu lipp, tekitas mõnes parempoolses poliitikus frustratsiooni. See frustratsioon oleks võinud ka olemata olla, kui poleks tulemas Prantsuse presidendivalimisi. Kuid nii just on – samaaegselt eesistumisega peetakse Prantsusmaal ka presidendivalimised ja sellega koos muidugi ka kampaania. Ning kui president Emmanuel Macron peab olema hea eurooplane, siis parim viis talle vastanduda on olla halb eurooplane ehk Euroopa Liidu vastu. Me näeme triumfikaare juhtumiga sarnaseid asju veel ja veel.

“Kriiside eest pole keegi kaitstud. Kriisid maailmapoliitikas on aga seda kindlamad, mida hapram on maailma julgeolekuarhitektuur.”

Oo, sport, sa oled rahu, võiks mõelda sel aastal peetavaid taliolümpiamänge ja jalgpalli maailmameistrivõistlusi silmas pidades, aga vaevalt kõik nii libedalt läheb. Pekingist saab küll esimene linn, mis on võõrustanud nii suve- kui ka taliolümpiamänge, kuid juba praegu on mitmete riikide poliitikud ja juhid – kaasa arvatud meie president Alar Karis – teatanud, et ei lähe Pekingisse poliitilistel põhjustel. Need põhjused ei pruugi sugugi kaduda, vastupidi: jätkuvalt on õhus võimalus, et Hiina ründab Taiwani. Nii nagu algas Gruusia sõda 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängude ajal. Kuid ka suvise kuuma ilma pärast sügisel peetavad jalgpalli maailmameistrivõistlused võivad endaga kaasa tuua vastuolusid – tähendab ju Kataris peetav võistlust esimest sellelaadset Araabia maailmas.

Vahepalaks ka kuninglikku sära ja hiilgust – kui Briti kuninganna Elizabeth II on elu ja tervise juures, tähistab ta 6. veebruaril esmakordse Briti monarhina troonil olemise 70. aastapäeva ehk plaatinajuubelit. Ka prints Charles on läbi ajaloo vanim Walesi prints. Lisaks kuuleme kindlasti sekeldustest, mis on seotud prints Andrew’, Meghani ja Harry ning Catherine’i ja Williamiga.

Donald Trumpi vari

Aasta lõpupoole, 8. novembril peetakse USA Kongressi vahevalimised. Kui demokraadid kaotavad oma kontrolli Kongressi mõlemas kojas, võib USA presidendi Joe Bideni edasine poliitika muutuda üsna vaevaliseks, sest vabariiklased on vastu demokraatide algatustele juba põhimõtte pärast. Lisaks kõrgub kogu USA poliitika kohal eelmise presidendi Donald Trumpi vari ja võib oletada, et 2022. aasta valimised näitavad ka vabariiklaste hetkepopulaarsust ehk vastust küsimusele, kas Trump kandideerib 2024. aastal uuesti presidendiks.

Regionaalse tähtsusega sündmus on kahtlemata kevadel asetleidvad Ungari parlamendivalimised. Kui peaminister Viktor Orbán ameti kaotab, kaotab Poola oma peamise liitlase võitluses Euroopa Komisjoniga. See omakorda võib pehmendada Poola käitumist. Septembris toimuvad Rootsi üldvalimised, ent senine elu on näidanud, et Rootsi valitsusvahetused pole mõjutanud otsustavalt riigi poliitikat Eesti suhtes.

Kriiside eest pole keegi kaitstud. Kriisid maailmapoliitikas on aga seda kindlamad, mida hapram on maailma julgeolekuarhitektuur. Paraku me seda just näeme, 2022. aasta võib tulla üsna turbulentne.