:format(webp)/nginx/o/2016/05/02/5331249t1h7564.jpg)
/nginx/o/2020/05/04/13082740t1he5fc.jpg)
Sooviga eelarveauke praamipiletite hinnatõusuga lappida kantakse eelarveaugud lihtsalt saarte elanike taskutesse üle, kirjutab saarlasest kolumnist Tarmo Pikner Postimehes.
TARMO PIKNER ⟩ Käed eemale saarlastest! (1)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/20/14270719t1h67f6.jpg)
Kaja Kallas viisaka inimesena saatis saarlastele üle mere jõulupaki, mille oli pakendanud kärpimise alal teist kohta hoidev Keit Pentus-Rosimannus (Eesti meister on Jürgen Ligi). Saarlastele ja hiidlastele paki sisu aga ei meeldinud ning see saadeti tervitustega mandrile tagasi, Taavi Aasale. See siis mõtleb nüüd, millal pakk uuesti ja siis juba poole kallimalt parvlaevaga teele panna.
Kullaaugus võiks sügavamalt kaevata
Huvitav küll, kuidas valitsus jõuluõhtul säärasele kentsakale mõttele tuli, et parvlaevapiletite hinda tõsta ja koguni 43 protsenti? Kas valitsus leidis, et kui Kuressaare haigla ravijuht doktor Laane kuulutas Saaremaal välja Covidi-karjaimmuunsuse, siis riik püüab saarlasi kaitsta mitte-karjaimmuunsete eest, et need ei sõidaks saartele uusi viirusetüvesid viima. Õilis eesmärk!
Loogilisem on aga variant, et kui Urve Palo veel ministriametis oli, siis mäletame lõputut jauramist, kuidas Vjatšeslav Leedolt rööviti parvlaevaliikluse käitamise õigus ja korruptandid hakkasid uusi parvlaevu ehitama. Põhjus oli, et Leedot nähti riigi röövijana ja alusetu rikastujana. Ja siis hakkas rikastuma riik reederi OÜ TS Laevad kaudu. Nüüd on kärpijad avastanud, et kullaaugus võiks sügavamalt kaevata ja korjata suursaartele reisijate taskust lisaraha eelarveaukude lappimiseks.
Paha lugu on aga see, et kärpijad ei pannud tähele, et kui saarlastele kaupa tuuakse, on selle transpordikulu kallim ja hinnalisa keevitatakse saarlaste kaela ning siis on nende taskutes eelarveauk.
Teine eelnevaga seotud teema, millega saarlasi lollitatakse, on igivana Suure väina püsiühenduse uuringud. Jah, kalender ei valeta – riigikogu valimised on varsti ukse ees. Ei hakka üles lugema, kui palju poliitikuid on üle ulmesilla Toompeale sõitnud. Nüüd siis läks jälle lahti ja üha uued tegijad on end ristinud püsiühenduse algatajateks.
Olgu mainitud, et suursaarte sildade projektiga alustati juba eelmisel Eesti ajal. Ja aastail 1997–2012 on Saare maavalitsuse vedamisel sel teemal riiulisse tehtud vähemalt 32 uuringut ja aruannet üle kahe miljoni euro eest. Nüüd plaanitakse veel kümneks aastaks miljoneid uuringuraha.
Silda sel sajandil kindlasti ei sünni
Trassid on ammu veele veetud ja maa alla joonistatud, aga ikka on vähe! Hülged ja kalad on samad, kes vastu sillaposte ujuvad, aga veel on vaja uurida! Jagage see raha parem saarlastele, et saaks osta odavamalt praamipileteid. Ühesõnaga, saarlastel on karjaallergia igasuguste uuringute suhtes.
Kuid olgem rahulikud, mingit silda, rääkimata tunnelist, mille otsast peaks valgust paistma, sel sajandil ei sünni. Eesti riik pole võimeline suurprojektideks. Kolmekümne aasta jooksul on valmis ehitatud vaid kaks maja – KUMU ja ERM.
Vaadake vaid, mis toimub Rail Balticuga, või õigemini, mis ei toimu. On ju paljusid, kes arvavad ikka veel, et unistuste raudtee hakkab kunagi kulgema läbi Tartu. Isegi neljarajalisi maanteid ei saa tehtud, rääkimata Estonia teatri laiendusest või Pätsu monumendist.
Meile kohased suurprojektid on valuutavahetus, taksoteenindus ja lumes ukerdavad ratastega plastkastid, mis toimetavad pitsakarpe ühest kontorist teise.