:format(webp)/nginx/o/2021/10/13/14135240t1h1162.jpg)
"Lisaks Vene Föderatsiooni agressiivsele käitumisele ja sellega meie regiooni julgeoleku olulisele halvendamisele on selgunud Eesti julgeolekuoht number 2. Eelmisel aastal hindasid Eesti inimesed üheks suuremaks ohuks valeuudiste levikut – pea 78% inimestest pidas seda tõenäoliseks ohuks," kirjutab saarlasest kaitseminister, Reformierakonda kuuluv Kalle Laanet.
Keerulist julgeolekuolukorda kasutab endine siseminister selle ohu süvendamiseks, eelistades teadlikult valeinformatsiooni levitamist faktide esitamisele.
EKRE on võtnud oma eesmärgiks Eesti kaitsetahte lõhkumise. Teisiti ei ole võimalik ratsionaalselt seletada, miks kutsutakse meie kõige olulisema liitlase presidenti "närakaks", mõnitatakse Soome peaministrit, töötatakse vastu välisoperatsioonidesse panustamisele ning liitlaste abistamisele. Kutsudes mereväge "pählikoorteks, mis seisavad kai ääres" ei kohku Mart Helme ära ka 365 päeva teenistuses olevate kaitseväelaste pühendumuse alavääristamisest. See on riigikogu liikme poolt absoluutselt lubamatu tegevus!
2020. aasta riigieelarve läbirääkimised algasid uudisega, et rahandusminister Martin Helme soovib kärpida 50 miljonit kaitse-eelarvest. Ettepanek pälvis laiemat pahameelt ja kiirelt tuldi välja uue pakkumisega, et tuleb võtta 300 miljonit laenu teatud võimelünkade koheseks likvideerimiseks. Kosja mindi rahaga, mida tegelikult olemas ei olnud! Ühtlasi olid EKRE poliitikud juba omakeskis ära otsustanud, millise relvafirma tooteid sadade miljonite eest osta tuleb. Vastuseta jäid aga küsimused, mille eest peetakse soetatud võimeid järgmise mitmekümne aasta jooksul üleval.
Kas Eesti sõjaline kaitse on täna piisavalt terav, et vastast mõjutada? Jah, on!
Võimelünkade kõrvaldamise prioriteetsuse otsustasid EKRE poliitikud ühe erandiga laias laastus ise. Merekaitse oli aga kaitseväe juhataja üks prioriteetidest juba varasemalt. Toona eraldas valitsus rannakaitseks 46 miljonit, mille ministeerium on tänaseks oma sisemise kokkuhoiu pealt kahekordistanud. Lisaks on juba tänaseks hangitud meremiinid.
Sõjalise riigikaitse arendamine peab arvestama vastase jõudude ja nende arenguga. Samuti olemasolevate ressurssidega võimete ostuks ja ülalpidamiseks. Mentaliteet "ostame ära ja siis vaatame, mis saab" ei ole vastuvõetav. Oleme 30 aastaga arenenud palju, ehkki Eesti kaitse-eelarve on mõõtmatult väiksem kui paljudel teistel NATO riikidel.
Riigikaitse arengukava on ressursiteadlik plaan, kuid vastavalt sellele, kuidas oleme arendanud oma hankeprotsesse, taristukulusid ja muud, et olla kulutõhusamad, oleme saanud ära teha palju enam, kui riigikaitse arengukavas kirjas. 6 täiendavat liikursuurtükki, tankitõrjesüsteemide väljavahetus ja väekaitsekaatrid on vaid mõned näited asjadest, mis oleme lisaks kehtivale riigikaitse arengukavale viimastel aastatel ära teinud.
Riigikaitse arengukava aastani 2031 näeb ette liikursuurtükkide pataljoni teisele jalaväebrigaadile, lisaks täna olemasolevale veel 3000 kaitseliitlase varustamise, laevatõrje rakettide hankimise (laskeulatusega kuni 290 km) ja mitmikraketiheitjad (laskeulatusega kuni 350 km), täiendava tankitõrje võimekuse hankimise Kaitseliidule ja brigaadidele ning laskemoona varude täiendamise.
Kas Eesti sõjaline kaitse on täna piisavalt terav, et vastast mõjutada? Jah, on!
Laevastike ühendamine on olnud pikk ja pideva arutelu objekt juba aastakümneid. Mart Helme räägib, kuidas ta valitsuses olles merevägede ühendamist kaitseväe alla blokeeris ja kuidas tema mõte oli hoopis piirivalve laevasid täiendada sõjaajavõimetega. Blokeerimisest suuremate tegudeni aga valitsuses olles toonane siseminister ei jõudnud ja miiniveeskamise võimekust piirivalve laevadele ei loodud. Laevastike ühendamise otsuse järel on meil võimalus arendada ühtset tugevat laevastikku, tõsta julgeolekut ja suurendada kohalolekut merel, ülesandeid kombineerida ja tagada parem mereolukorrateadlikkus.
Parandan ka Mart Helme faktivead. Mereväe laevad on miinitõrje, mitte toetuslaevad, on merel 365 päeva aastas ning nende eluiga on plaanitud vähemalt 2030. aastani.
Endine siseminister on võtnud nõuks alandada Eesti inimesi, väites, et nende kaitsetahe on madal. 72% Eesti elanikest peab vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist olukorras, kus Eestit ründab mõni teine riik. See number muuseas on suurem kui Soomes. Lisaõppekogunemisele Okas 2021 kutsutud reservüksused saavutasid täieliku lahinguvalmiduse 48 tunniga. Küsitluse kohaselt oleks kogunemisel osalenud reservväelastest ohu korral valmis kaitsetegevuses kindlasti või tõenäoliselt osalema 87%.
Eestil on rahvavägi oma riigi kaitsmiseks ja ma usun meie reservväelaste tahtesse Eesti kaitsmisel!