T, 7.02.2023

Väikesaarte liit ⟩ Ruhnu ühendus on korraldatud mittesobiva laevaga

BNS
Ruhnu ühendus on korraldatud mittesobiva laevaga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Reisiparvlaev Runö.
Reisiparvlaev Runö. Foto: Urmas Luik

MTÜ Väikesaarte Liit juhatuse liige Ingvar Saare ja Ruhnu vallavanem Andre Nõu pöördusid valitsuse liikmete poole, kuna leiavad, et Ruhnu ja mandri vaheline ühistransport on korraldatud selleks mittesobiva laevaga, ent lahenduste leidmine on pandud kohaliku omavalitsuse õlule.

Ruhnu saare ja mandri ning Ruhnu saare ja Saaremaa vahelise ühenduse pidamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vedajale kasutamiseks andnud reisikatamaraani Runö, millega ei ole Saare ja Nõu sõnul aga mootorite ülekoormuse ning piiratud kandevõime tõttu võimalik vedada samaaegselt reisijaid ja kaubaga sõidukeid, vahendas BNS.

See tõsiasi on nende sõnul ka asjakohastele osapooltele, sealhulgas kohalikule omavalitsusele, transpordiametile, ning rahandus- ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumitele teada.

Probleemiks on nende vaates asjaolu, et ametkondlikult käsitletakse Ruhnu ühendust eelkõige kaubaveo mõiste raames, selmet tegeleda probleemi lahendamisega ühistransporti puudutava seadusandluse piires.

"Seni on riigi tasandil keskendatud kaubaveo küsimuse lahendamisele ning tõdetud, et pole õiguslikku alust kaubaveo rahastamiseks. Nende aastatepikkuse arutelude tulem on teadmatus ja selgusetus Ruhnu saare elanikele ning omavalitsusele, kuidas tagada elementaarsete kaupade kättesaadavus saarel," nentisid pöördujad kirjas riigihalduse minister Jaak Aabile, majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ning transpordiameti juht Kaido Padarile.

Saare ja Nõu märgivad, et Ruhnu saare kaubavedu ei erine Kihnu ega Vormsi saare kaubaveost. Kaupa, sealhulgas bensiini ja ehitusmaterjali, tuuakse Kihnu ja Vormsi saarele kütuseautoga või veoautoga, kasutades selleks ühistranspordiks ettenähtud vahenditega rahastatavat laevaliini.

"Seega on kaubavedu ühistransport, mida tehakse tasu eest sõidukiga või selle haagisega ning nii peab see olema ka Ruhnu saarel puhul," toonitasid nad. Teoreetiliselt peaks selline lahendusviis kehtima ka Runö puhul, kuid praktikas ei ole laev selleks võimeline. "Osapooled on teadlikud, et talveperioodil on laevaühendus äärmiselt piiratud ning regulaarne ühendus toimub ainult lennutranspordiga," lisasid Saare ja Nõu.

Ruhnu saare ja mandri vahelise ühenduse probleemis lahendusena näevad nad uue Pärnu-Ringsu ühistranspordiliini loomist. Pärnu-Ringsu alternatiivina võiks võimalusel olla ka Roomassaare-Ringsu liin.

Ettepaneku järgi teeks alus 5–7 laevareisi aastas ehk perioodil aprillist-maist oktoobri-novembrini üks kord kuus fikseeritud liinigraafiku alusel. Laeva kandevõime peaks olema minimaalselt 30 tonni ning suutma võtta pardale kütuseveoki või veoauto ning 50–100 reisijat. Lahenduse orienteeruv maksumus oleks nende hinnangul 40 000 kuni 60 000 eurot aastas.

Teoreetiliselt annaks Saare ja Nõu sõnul nende poolt pakutav lahendus võimaluse lahendada Ruhnu elanike aastatepikkune probleem kõige elementaarsemal määral juba sel aasta – juhul kui transpordiameti viib ühistranspordi korraldaja konkursi läbi veebruarist aprillini võib vedaja olla leitud juba maikuus.

Märksõnad
Tagasi üles