MÄLESTAME ⟩ Helju Auväärt. Tema eesmärk oli ajada Muhu asja

IN MEMORIAM: Helju Auväärt Foto: Erakogu

5. veebruaril lahkus kauaaegne Muhu külanõukogu esimees Helju Auväärt, kes pidas seda ametit aastail 1968–1989. Enne seda oli ta töötanud külanõukogu sekretärina nii Hellamaa kui ka Muhu külanõukogus.

Helju oli oma aja laps. Ehkki valikuid oli toona vähe, ei saa siiski öelda, et neid üldse polnud. Noortel oli võimalus lennata kodusaarelt kõrgele ja kaugele või jääda ja üritada siin midagi korda saata.

Kuigi siit ära minna oli kolhoosiaja alguses keeruline, polnud kerge ka siia jääda. Tööpuudust küll polnud, ent füüsiliselt ja psühholoogiliselt raske töö eest ei makstud midagi.

Mingit elus edenemise võimalust kolhoositöö ei pakkunud.

Helju oli nende hulgas, kes kõigest hoolimata koju jäid, kuigi kolhoosi põllutöö polnud noore inimese elu eesmärk.

Oma pika külanõukogutöö ajal oli Helju eesmärk ajada Muhu asja. Et neil, kes Muhus elavad, oleks siin hea, et nad võiksid uhkust tunda nii enda kui ka oma esivanemate saavutatu üle.

Kuigi külanõukogu võim oli suhteliselt tagasihoidlik, oli tal oma osa kohalikus elus. Ka piiratud võimaluste juures püüdsid Muhu inimesed anda endast parima.

Helju Auväärti eestvedamisel tehti Muhus nii mõndagi, mis aitas tugevdada kogukonda ja mida mujal Eestis pole ehk siiani suudetud teha: külanõukogu eestvedamisel korraldati lastevanematele pidulik lapse sünnitunnistuse kätteandmine; koos Liiva algkooli direktori Leida Vokaga hakati tunnustama muhulasi, kes oma kodu ja koduümbruse eest hoolitsesid. See algatus tõstis Muhu heakorra uuele tasemele.

Üldise kolhoosiaegse minnalaskmise taustal paistis Muhu silma oma korras kodumajapidamiste ja hoolitsetud koduaedadega.

Ka kolhoosikeskused Piiril ja Hellamaal ning hilisem Muhu kolhoosi keskus Liival olid hoolitsetud ja eeskujuliku haljastusega.

Kui saabusid uued ajad, siis oli Helju see, kes tegi kõik, mis võimalik, et esimesed mitme kandidaadiga valimised 1989. aasta lõpus õnnestuksid.

See oli väga suur töö, sest tänapäevased side- ja paljundusvahendid puudusid. Samuti polnud inimesed harjunud uue valimiskorraga, kus ei piisanud enam sedeli kasti laskmisest.

Pärast seda, kui 5.jaanuaril 1990 asus Muhu külanõukogu täitevkomitee esimehe kohale Jüri Räim, oli Helju Auväärt täitevkomitee liige kuni valla loomiseni ja võttis sellest protsessist aktiivselt osa.

Hiljem töötas ta 1997. aastani mitmetel ametikohtadel, millest kõige vastutusrikkam ja mahukam oli põllumajandusreformi komisjoni sekretäri töö.

Oma tervise olukorrast hoolimata säilitas Helju Auväärt erksa meele ja hea tuju kõrge eani. Suurt südamevalu tekitas talle võimalus, et Muhu vald suure Saaremaa vallaga liidetakse.

Õnneks läks selles osas kõik hästi. Helju elutöö vilju saame loodetavasti veel kaua maitsta.