PEKSU AJALUGU ⟩ 200 aastat tagasi said "napso" nii mehed kui naised

ENNE NUHTLEMIST: Maalil “Vallavalitsuses” on kujutatud tsaariaegset talupoegade karistamist ihunuhtlusega. Foto: Sergei Korovini maal 1884

Vaid 200 aastat tagasi määrasid kogukonnakohtud ihunuhtlust kõikvõimalike tegude eest: varastamine, petmine, liiderdamine, vastuhakk ja keelekandmine. Vahel anti talumeestele ihunuhtlust ka siis, kui need omavahel tüli kiskusid.

Ihunuhtlus oli vaid üks mitmetest karistusviisidest ning meeste puhul piirduti enamasti mitte rohkem kui 30 kepihoobiga ning naiste ja laste puhul 20 kepihoobiga.

Säärast nuhtlemist nimetati saksa keelest tuletatult "napsoks". Napsosid määrasid kohtumehed ikka üsna tihti ja mingit loogikat selles ei olnud. 19. sajandi esimesel poolel polnud kohtutes ühtegi seaduseraamatut ja õigust mõisteti üsna subjektiivselt.