KÕNE IFFILE ⟩ Rock Hoteli hiilgeaeg oli äge ja vaimustav

Ivo Linna ja Rock Hotel. Foto: Margus Ansu / Postimees

"Neile, keda meie bändi lõpetamine kurvastab, ütlen John Lennoni sõnadega biitlite laialimineku kohta: ärge nutke, see on ainult üks bänd. Elus on tähtsamaidki asju!" lohutab muusikasõpru Rock Hoteli solist Ivo Linna.

Tõepoolest – Rock Hoteliga ongi nüüd kõik. Asi pole mitte selles, nagu me oleks väsinud või tüdinud. Meil oli koos tore ja ka otsus lõpetada oli rahulik ja üksmeelne. Seal ei ole midagi dramaatilist, kui üks ansambel otsustab, et ta enam ei mängi. Kui mõtlen tagasi meie lugudele, salvestustele ja plaatidele, siis ehk suutsime jätta jälje, mis veel mõne aja vastu peab.

Kui bändide anatoomiast rääkida, siis kunstlikult kokkupandud ansamblid ei ole mind kunagi vaimustanud. Minu jaoks on head ikka need ansamblid, kuhu kõik on spontaanselt kokku tulnud ühisest muusikategemise soovist. Rock Hotel, kuhu ma enamiku oma elust kuulunud olen, on just selline punt. Meie tulime omal ajal kokku selleks, et mängida seda nii-öelda klassikalist rock'n'rolli – muusikat, mis on meid lapsest saadik vaimustanud ja mis on siiamaani meie vereringes. Kui saad noorena mõttekaaslastega kokku ja selgub, et kõik omavahel sobib, marsitegi ühist teed ühe ja sama lipu all.