AJA LUGU ⟩ Kui Kuressaare loss oli vangla

21. augustil 1918, ajal, mil lossi keldris istus kinni 75 vangi, toimus siin Hamburgi ülemlinnapea von Melle pidulik vastuvõtt. Foto: SAAREMAA MUUSEUM (SMF 3771:31)

Omal ajal Saaremaa muuseumis töötades kuulsin vanematelt kolleegidelt, et keegi lossi külastanud lätlasest vanahärra olevat tolleaegse direktori Timoteus Linna tituleerinud vanglaülemaks. Selgituseks oli mees väitnud, et Esimese maailmasõja aegu istusid lossis vangis Läti punakaartlased. Olles praegu ametis Saaremaa muuseumi ajaloo kirjapanekuga, sattus mu kätte dokument, millest nähtub, et jutul on tõepõhi all.

15. jaanuaril 1957 saatis lätlasest personaalpensionär Janis Karklins Timoteus Linnale kirja. Sellest kirjast selgub, et 1918. aasta juulist novembrini olevat kusagil Saaremaal asunud lossis kinni hoitud Lätist Ventspilsi vangilaagrist siia toimetatud 75 vangi, nende hulgas ka Janis Karklinsi. Viimane oli vabatahtlikuna liitunud Läti Punakaardiga ja sattunud Saksa okupatsiooni ajal elama Liivimaa kubermangu pealinna Riiga. 5. märtsil 1918 tulid tema koju Saksa sandarmid, mees arreteeriti ja toimetati Ventspilsi külje all asunud vangilaagrisse.

Juuni lõpus viidi aga trobikond vange laagrist Ventspilsi raudteejaama ja paigutati vagunitesse, mille külgedel ilutsesid kirjad “Oesel” (Saaremaa). Mehed tõstsid lärmi, sest laagris olevat vangivalvurid kindlalt lubanud, et kõik viiakse tagasi koju Riiga, nüüd aga seisis ees reis tundmatusse. Rongiga sõideti otsejoones Tallinna sadamasse, sealt laevaga Roo-massaarde, kuhu jõuti pimedas. Edasi järgnes pikk öine jalgsirännak linna, kus siseneti mingi võlvialuse kaudu suurde pimedusse mattunud hoonesse. Nõnda oligi jõutud Kuressaare lossi, mis jäi meestele süngeks koduks kuni novembri alguseni.