SUUR MAA, SUURED ASJAD ⟩ Haavad paranevad raskelt

Neeme Korv, Äripäeva ajakirjanik Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Kolm nädalat sõda. Me elame ajal, mil aegruumilised vahemaad on kiiresti lühenenud, aga ühtlasi on see teinud meid inimestena kannatamatuks. Nii nagu me tahame lahendusi nüüd, praegu ja kohe, kõike siin maailmas tabada hiireklikiga, tahaksime ka ebameeldiva võimalikult ruttu selja taha jätta. Paraku pole see alati võimalik.

Ent isegi siis kui keskkond peaks stabiliseeruma, lööb sõda sügavad haavad, mida ei paranda isegi aastakümnetega.

Nii nagu ei unusta ukrainlased kunagi Nõukogude valitsuse korraldatud näljahäda golodomori, ei unustata Venemaa kallaletungi kevadtalvel 2022, inimelude hävitamist ja linnade purustamist. See jääb rahva hinge ja leiab avaldumisvorme aastakümnete pärast. Äng püsib pikalt, nagu sakslaste süükoorem Teisest maailmasõjast; nagu Euroopas peetud verised sõjad, mis hoiavad Euroopa Liidus rahumeelselt koos alalisi konkurente Berliini ja Pariisi. Neid näiteid on palju.