“Eluaeg on kulu põletatud” pole mingi õigustus!

Margus Lindmäe
, Saaremaa päästepiirkonna juht
Copy
Kulupõlengu kustutamine.
Kulupõlengu kustutamine. Foto: ELMO RIIG / POSTIMEES

“Tänavu on Saare maakonna päästjatel tulnud “käest ära läinud” lõkkest või kulu põletamisest tekkinud maastikutulekahjusid kustutamas käia rohkem kui mullu kevadel,” tõdeb Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe.

Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe
Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tänavuste maastikupõlengute tekkepõhjused on erinevad – mahakukkunud elektriliin, lõke, kulupõletamine.

On ka selliseid juhtumeid, mis on menetlust vajanud: inimesele antakse teada, mida ta on valesti teinud, talle koostatakse protokoll ja määratakse rahatrahv.

Üks praegu menetletav juhtum leidis aset nüüdsama, teisipäeva õhtul, kui Kuressaare Nooruse kooli naabruses asuva terviseraja männimetsas lõket tehti. Noored ja üks täisealine inimene olid teinud suure lõkke, kus põlesid rehvid. Ei ole vist vaja märkidagi, et tuli metsa ohustas. Selleks, et seda männikut hävitada, pole ju palju vaja.

Järgmised trahvid tulevad suuremad

Teisipäeva hommikul põles Karida külas 900 ruutmeetrit kulu, mille päästjad kustutasid. Selgus, et vanem naine oli otsustanud kulu põletada, kuigi see on keelatud ja ohtlik tegevus.

See eakas naisterahvas teatas: “Eluaeg olen kulu põletanud, miks see täna teisiti peaks olema?”

Kuna kulupõletamine on keelatud ning selle eaka naise käitumisest ja sõnadest erilist kahetsust ei paistnud, sai ta trahvi. Tema lubas sellele vaatamata edaspidigi kulu põletada, aga järgmised trahvid tulevad siis juba suuremad.

Tänavused kulupõletajad jagunevad kaheks: eakad ja noored. Keskealised pole kulupõletamisega vähemalt meie maakonnas sel aastal silma paistnud.

Näpud kibelevad tikkude järele nendel eakatel, kes on kulu põletanud kogu elu. Mina küsin: mis sellest abi on, kui mätas kuivanud heinast korraks puhtaks saab? Järgmisel kevadel näeb see ju täpselt samasugune välja.

Teine rühm on noored, kellele meeldib tulega mängida. Näiteks möödunud nädalavahetusel tegid lapsed Kuressaare Nooruse kooli staadioni taga kuivanud rohu sees kulust hunnikud ja süütasid need põlema – arvates, et küll nad ise need ära kustutavad. Seda nad aga ei suutnud. Tuli väljus üsna kiiresti nende kontrolli alt ning ohtu sattus kooli staadioni tartaankate.

Läks õnneks, et tulekahju varakult nähti ja sellest teada anti – lapsed ise kui õnnetuse põhjustajad poleks päästjaid välja kutsunud. Seekord said päästjad tule kustutatud vaid mõnekümne sentimeetri kaugusel tartaankattest. Vastasel juhul pidanuks kool oma staadionile uue tartaankatte soetama, mis pole aga sugugi odav. Üks tulekahju on sellel staadionil juba olnud – möödunud sügisel. Toona hävinud tartaankatte taastamine oli väga kallis.

Kulutuli levib tuule toel väga kiiresti, hävitades igal aastal palju elusloodust, ohustades hooneid ja inimelusid. Kulupõlengute kustutamine nõuab suurt vaeva isegi päästjatelt.

Ratastoolimees vaatas tule järele

Lõkketegemine pole keelatud, aga seda tuleb teha ohutult. Paraku ei pruugi inimesel selge olla, kuidas lõket teha nii, et sellest kahju ei sünniks. On ju meilgi Saaremaal olnud selliseid juhtumeid, kus lõke on tehtud kõige sügavama kuluheina sisse.

Kõigile peaks selge olema, et järelevalveta lõket jätta ei tohi. Igaüks paraku tule järele vaatajaks ei sobi. Ühe juhtumi puhul siinsamas meie maakonnas vaatas lõkke järele ratastooli abil liikuv mees, kel polnud tulekustutusvõimekust ega ka läheduses telefoni, millega abi kutsuda.

Kindlasti tasub enne, kui õues tuld tegema hakata, uurida kasvõi internetist, millised on sellekohased soovitused ja nõuded.

Kustutusvõimekus eeldab seda, et läheduses on esmased tulekustutusvahendid – kasvõi paar ämbritäit vett, raudreha ja tule materdamiseks näiteks kuuseoks, millega saab “käest ära läinud” lõket ohjeldada.

“Käest ära” kipub tuli minema aga väga kiiresti. Paraku on nii, et isegi siis, kui olukord väljub kontrolli alt, tahab inimene tule kustutada ise, omal jõul. Kahjuks aga ei osata alati hinnata oma füüsilist võimekust. Meil on ka Saaremaal olnud juhtumeid, kus inimene on püüdnud ise tuld kustutada, kuni ta jõud on lõppenud ning tal pole olnud enam jaksu isegi selleks, et põlengukohast eemale minna. Kulutuli on liikunud üle tuletegija ja inimene mõttetult oma elu kaotanud. Et seda ei juhtuks, tuleb päästjad kutsuda välja võimalikult kiiresti, kui kahjutuli pole veel suureks paisunud.

Selliseid juhtumeid tänavu õnneks ette tulnud ei ole. Veel. Sel aastal pole ka ükski hoone kulupõletamise tõttu tuleroaks langenud. Veel. Loodame, et seda ei juhtugi.

Ennast ja oma vara tasub hoida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles