/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/05/14/14551484t1h83b5.jpg)
Aprilli viimasel päeval võõrustas Soela sadamaselts külalisi. Soela sadamal on pikk ja väärikas ajalugu. Tõsi, Vene ajal, 1968. aastal lõpetati seal tegevus.
KÜLAVAHELOOD ⟩ Soela sadamakailt said laadalised osta nii moose kui ka saaremaiseid kreeka pähkleid
Nüüdseks aga, tänu sadamaseltsi eestvedamisele, on Soela sadamast saanud imeline paik, kus ka kaldapealsel korraldatakse mitmesuguseid põnevaid ettevõtmisi.
Saatejuht Aare Laine avab mikrofoni siis kui sadamaseltsi juhatuse liige Margus Pajuste pöördub laadaliste poole. Saatejuhile räägib ta sadama rekonstrueerinistöödest, andes ülevaate ka praegu seal toimuvast. Sadam on iga aastaga populaarsust juurde võitnud.
Kohalikud elanikud saavad oma paate sadamas hoida. Sealt sõidetakse ka kalavetele. Kuigi tänavused saagid pole kiita, ei tulda merelt kunagi tühjalt tagasi. Külalissadamana võõrustab Soela hiidlasi ja mandrimaalt Saaremaad uudistama tulnud inimesi. Välismaalasedki on Soela sadamakai külge oma alused kinnitanud.
Margus Pajuste tunneb heameelt, et esimene laat on igati korda läinud. Sama meelt on ka laadalised, nii kauplejad kui ostjad. Laadalised kiidavad looduskaunist paika, silmailu pakkuvat sadamakompleksi, korraldajaid ja ka ilma.
Omavalmistatud tarbeesemeid, keediseid, mahlu ja muid hoidiseid pakuvad põhiliselt kunagise Leisi valla elanikud, aga on ka kaugemalt tulnuid. Erich Suurpere käest ostavad laadalised kreeka pähkleid, mida talunik oma koduaias Käesla külas kasvatab. Mees räägib ka aretustööst ja üldse talutöödest.
Intervjuudest saavad kuulajad teada, mida inimesed esimesest laadast arvavad. Nurisenud pole keegi, arvati, et uuele traditsioonile on alus pandud.
Meeleolu aitab tõsta akordionist ja laulusolist Andri Lobjakas Lihulast. Noormees on laadast ja paigast vaimustatud ning pole kitsi saarlasi kiitmast. Tema esitatud rahvuslikud lood on publikule meelepärased. Mõnigi paar leiab kail ka tantsuruumi. Saateski kõlavad Andri esitatud palad.