Neljapäeval lahkus taevastele radadele Saaremaa üks andekamaid võrkpallureid ning ka kergejõustiklasena mehetegusid teinud Peeter Sepp.
MÄLESTAME ⟩ Lahkus Saaremaa üks andekamaid võrkpallureid
Kuressaares sündinud ja siinses spordikoolis treener Hugo Metsa käe all võrkpallitreeninguid alustanud Peeter Sepa suurimaks saavutuseks on kindlasti N. Liidu meistritiitel võrkpallis 1968. aastal. N. Liidu meistriks tulnud Kalevi esindusmeeskonnas ehk teisisõnu Eesti koondmeeskonnas mängisid saarlastest veel Taivo ja Tarvi Uljas ning Anti Penu.
62 aastat tagasi võitis Saaremaa koolinoorte koondmeeskond esmakordselt Eesti meistritiitli A-vanuseklassis võrkpallis. Võidukas meeskonnas mängis ka Peeter Sepp.
Andeka spordipoisina näitas ta häid tulemusi ka kergejõustikus. Abituriendina võistles ta Tartus Eesti koolinoorte meistrivõistlustel nii võrkpallis kui ka kõrgushüppes.
Kolm aastat tagasi, oma 75. sünnipäeval meenutas Peeter Sepp Taaralinnas peetud võistlusi, öeldes, et võrkpalliplatsilt oli vaja joosta Tamme staadionile kõrgust hüppama. Noorsportlane sai sellega edukalt hakkama. Kõrgushüppetulemus 1.85 tagas kuldmedali. Teise medali ja samuti kuldse, sai Peeter Sepp kaela võrkpallimeeskonna liikmena.
1963. aastal tollase Kingissepa 1. keskkooli lõpetanud Sepp tegeles lisaks võrkpallitreeningutele usinasti ka sportvõimlemisega.
Võrkpallurina kuulus ta Kalevi esinduskoosseisu, samas ka Eesti koondisesse aastatel 1964–1975.
Treener Ivan Dratšov ja meeskonnakaaslased on Peeter Seppa nimetanud universaalseks võrkpalluriks. Sidemängijana oli ta ka üks resultatiivsemaid ründajaid.
1972. aastal Tallinna pedagoogilise instituudi kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Peeter Sepp on töötanud nii treeneri, kehalise kasvatuse õpetaja kui ka ehitajana.
Peeter oli kahe lapse isa ja kolmele lapsele vanaisa.
Viimastel eluaastatel Pärnus elanud Peeter Sepp toonitas kolm aastat tagasi, et sünnisaarega pole ta sidet kaotanud. Lennukaaslastega kohtumised kooli kokkutulekutel olid Peetri meelest alati südantsoojendavad.
Edasistel kokkutulekutel saavad 1963. aastal keskkooli lõpetanud saarlased mälestada suure südamesoojusega oma kunagist koolivenda, spordimeest, sõpra, mõnusat kaasteelist.
Seda teevad ka spordimehe meeskonnakaaslased ja spordisõbrad, tema talendi austajad.