Taanis, kus üles kasvasin ja enne Eestisse tulekut elasin, on nelipühade 1. ja 2. püha riigipühad. Eestis on riigipüha ainult nelipühade 1. püha ja kuna see langeb alati pühapäeva peale, siis lisapuhkepäeva siin ei ole. Kui küsida minult, miks meil Eestis nii palju riigipühi on, siis vastan, et meil on neid liiga vähe.
Eestis on 12 riigipüha, mis tähistavad Eesti vabadust, aastaaegu ja kiriklikke tähtpäevi (sh jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad).
Noorena olid riigipühad minu jaoks vaid vabad päevad ja selle tõttu meeldisid need mulle väga. Eriti mõnus oli Taani kevad, kus kiriklike riigipühade tõttu oli alati mitu pikka nädalavahetust, mis tegid kooli õppeperioodi tunduvalt kergemaks.
Nüüd ma hindan Eesti riigipühi mitte ainult nende funktsiooni tõttu – et me puhkame –, vaid ka nende päritolu ja tähenduse tõttu.
Riigipühad toovad ellu vajaliku rütmi ja seovad meid hingeliselt minevikus juhtunuga. Me võtame aja maha, et teada, mis on elus oluline. Mäletame nii meie riigi kui ka meie hinge vabadust. Kiriklikud riigipühad suunavad spetsiifiliselt meie tähelepanu hingelistele asjadele: usk, lootus ja armastus.
Mis on nelipühad? Kirikukalender koos riigipühadega kõneleb meile loo Jumala armastusest inimese vastu. Jumal tuli Jeesuse kaudu maailma (advent ja jõulud), et päästa inimene patu pimedusest ja surmast (suur reede ja ülestõusmispühad).
Nelipüha on üks järgnev peatükk Jumala armastusloos, milles Jumal seekord Püha Vaimu läbi tuleb inimesele ligemale kui kunagi varem. Jeesus rääkis Püha Vaimu tulekust nii: "Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees." (Jh 14,16-17). Algkeelset vana-kreeka sõna parakletos, mida Jeesus kasutab, rääkides Pühast Vaimust, võib tõlkida ka kui julgustaja, trööstija või advokaat.