Minu elu esimesel kahekümnel aastal tähendas nelipüha mulle lihtsalt vaba päeva. Olen kuus aastat Eestis elanud taanlane-šveitslane, kes nüüd saarlaseks saada püüab. Eelmisest suvest alates olen EKNK Kuressaare Nelikaare koguduse pastori kohusetäitja.
Taanis, kus üles kasvasin ja enne Eestisse tulekut elasin, on nelipühade 1. ja 2. püha riigipühad. Eestis on riigipüha ainult nelipühade 1. püha ja kuna see langeb alati pühapäeva peale, siis lisapuhkepäeva siin ei ole. Kui küsida minult, miks meil Eestis nii palju riigipühi on, siis vastan, et meil on neid liiga vähe.
Eestis on 12 riigipüha, mis tähistavad Eesti vabadust, aastaaegu ja kiriklikke tähtpäevi (sh jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad).
Noorena olid riigipühad minu jaoks vaid vabad päevad ja selle tõttu meeldisid need mulle väga. Eriti mõnus oli Taani kevad, kus kiriklike riigipühade tõttu oli alati mitu pikka nädalavahetust, mis tegid kooli õppeperioodi tunduvalt kergemaks.
Nüüd ma hindan Eesti riigipühi mitte ainult nende funktsiooni tõttu – et me puhkame –, vaid ka nende päritolu ja tähenduse tõttu.
Riigipühad toovad ellu vajaliku rütmi ja seovad meid hingeliselt minevikus juhtunuga. Me võtame aja maha, et teada, mis on elus oluline. Mäletame nii meie riigi kui ka meie hinge vabadust. Kiriklikud riigipühad suunavad spetsiifiliselt meie tähelepanu hingelistele asjadele: usk, lootus ja armastus.
Mis on nelipühad? Kirikukalender koos riigipühadega kõneleb meile loo Jumala armastusest inimese vastu. Jumal tuli Jeesuse kaudu maailma (advent ja jõulud), et päästa inimene patu pimedusest ja surmast (suur reede ja ülestõusmispühad).
Nelipüha on üks järgnev peatükk Jumala armastusloos, milles Jumal seekord Püha Vaimu läbi tuleb inimesele ligemale kui kunagi varem. Jeesus rääkis Püha Vaimu tulekust nii: "Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees." (Jh 14,16-17). Algkeelset vana-kreeka sõna parakletos, mida Jeesus kasutab, rääkides Pühast Vaimust, võib tõlkida ka kui julgustaja, trööstija või advokaat.
Nelipühal tuleb kolmainsuse Jumal armastuses, et jääda meie juurde ja elada meie sees Püha Vaimu läbi. Tema Püha Vaimu on võimalik ära tunda ja vastu võtta ainult usus. Me ei näe Jumalat silmadega, ei saa Teda katsuda kätega ja me ei kuule Tema kõnetamist kõrvadega, aga usuga me võime Teda näha, kuulda ja kogeda. Nelipühilased panevad rõhku just selle Püha Vaimu kogemuse peale, aga teiste kirikute jaoks on samuti oluline Püha Vaimu kogeda.
Püha Vaim annab meile usus tunda Jumala lähedalolu, lohutust, julgustust ja armastust igapäevases elus. Kristluse kolmainsuse Jumal (Isa, Poeg ja Püha Vaim) on armastuse allianss ning Püha Vaim on see, kes meie eludes tegutseb, kui meie usume Jeesuse pattude andeksandmisesse ja hingede päästmisesse.
Kuidas pidada pühapäeval nelipühi? On kindlasti palju erinevaid häid traditsioone, mis annavad elule ootuse ja puhkuse rütmi. Hea perekondlik traditsioon, mida kõik nelipühal teha saavad, on kirikus jumalateenistuse külastamine. Kiriku uksed on lahti kõikidele ja ka Nelikaare Kuressaare koguduses tervitame külalisi rõõmuga. Isiklikult olen nelipühade pühapäeval EELK Kihelkonna Mihkli koguduses jutlustamas, kus tegutseb tubli kirikuõpetaja Rene Reinsoo.
Soovin teile häid nelipühi ja teadke, et armastuse Jumal on teie lähedal, kui usute Jeesusesse.
