KÕNE IFFILE Kuressaare lossitorn suleti ühe õllese laulumehe pärast

Copy
Ivo Linna
Ivo Linna Foto: Madis Sinivee/Postimees

''Minu suhe kõrgustega on olnud ühest servast teise. Lapsepõlves ma ei saanud aru, miks teistel naabripoistel on kõrgusekartus. Ei julge selle või teise puu otsa ronida. Mina ei kartnud kõrgust absoluutselt. Ronisin kõik Aia tänava puud läbi, mida kõrgemale, seda uhkem tunne oli,'' räägib Ivo Linna, kelle arvates on kõrgusekartus tulnud vanusega.

Ma tajun, et kondid on hõredaks jäänud. Ja kui sa kuuled, et keegi samavanune on talvel õnnetult libedaga kukkunud puusa- või reieluu pooleks, vaat siis hakkad mõtlema, et enam ei tahaks kaugeltki kuhugi üles kõrgele turnima minna.

Viidumäe tornis olen ma käinud üsna mitu korda. Üks sõber tegi mulle ükskord hirmu ka. Ronisin mina sinna üles ja sõber ütles, et tema ei viitsi tulla, ning siis kui mina üleval olin, hakkas sõber ühest trossist, mis seda torni kinni hoidis, kõigutama ja võngutama. Torn kõikuski ja mul oli väike ehmatus.

Tagasi üles