/nginx/o/2022/09/14/14830437t1h63c2.jpg)
"Asukoht keskustest kaugel, saarelisus kui muu maailmaga ühenduse pidamist piirav turutõrge, hõre asustus, suur osa loodusest kaitse all ja väga õrn: majanduseduks ei ole meil just ülemäära palju loomulikke eeliseid," tõdeb Saaremaa vallavalitsuse arendusnõunik Jaanika Tiitson.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/26/13699715t1hdcac.jpg)
Meie läbilöök saab tulla ainult võimekate, julgete ja nutikate inimeste ning kohalikku majanduselu toetava haridusvõrgu läbi, mis aitab kanda ülemaailmsed teadmised ettevõtete igapäeva ning meelitab ligi noori spetsialiste.
Saare maakonna majanduselu iseloomustab laiapõhjalisus, kuna ükski tegevusala ei domineeri ning nii kogukäive kui ka loodav lisandväärtus jagunevad erinevate sektorite vahel küllatki ühtlaselt. Ka töötajaskonna kontsentreeritus suurettevõtetes on vähenenud. Tööturg toimib suhteliselt stabiilselt. Arvestades meie küllaltki kõrget hõivemäära, võib öelda, et rakendust leiavad siin pea kõik soovijad, küsimus on aga tihti nii töö viljakuses, sobivuses konkreetsele inimesele (pakkumiste piiratus) kui ka makstava tasu suuruses.
Madal palgatase
Põhinäitajate võrdluses troonib käibe, hõive ja sektori lisandväärtuse osas hulgi- ja jaekaubandus, kuid palgatase ning töötaja kohta loodav lisandväärtus on seal pigem madal. Analoogne on olukord ka ehituses ning toiduainete- ja joogitootmises, kuid viimase suur väärtus seisneb meie maakonna suhtelises toiduturvalisuses. Saarte elanikena peame alati ette mõtlema, mis juhtuks, kui ühendus mandriga katkeks pikemaks ajaks, kuidas saaksime hakkama. Tänu mitmele pagarikojale, liha- ja piimatööstustele, väiketootjatele ning ka veetehasele on loodud suur eeldus selleks, et me suudame oma elanikud vähemalt mingi aja jooksul elementaarse söögi ja joogiga varustada.
Kahjuks paistame silma asjaoluga, et meie naiste sissetulekud on ka Eesti mõistes oluliselt väiksemad kui meestel, 2021. aastal oli vahe 305 eurot. Ilmselt tuleneb see ennekõike naistööjõu paigutumisest osakaalult suurtesse, kuid madalamate sissetulekutega sektoritesse (hulgi- ja jaekaubandus, majutus ja toitlustus, toiduaine- ja tekstiilitööstus). Saare maakonna elanike brutopalk on üldse üks Eesti madalamaid ja selle edenemine üks meie heaolu võtmekohti.
"Avamere tuuleparkide tulek on ilmselt sajandi muutus Saare maakonna majanduselus."
Pikaajalised prognoosid näitavad, et praeguste rahvastikutrendide jätkudes võib hõivatud tööealiste isikute arv aastaks 2045 langeda praeguse 17 000 juurest 13 400 peale. Mis tähendab, et järjest olulisemaks muutub tootlikkuse kasv töötaja kohta, hõivatute arvu ning osakaalu tõus tööealisest rahvastikust. Kui lisame järjest aktuaalsema keskkonnaaspekti, siis on selge, et tulevikus saavad edukad olla vaid ärimudelid, mis suudavad saavutada vähemaga rohkem ning seda kliima- ja loodussõbralikult.
Milliste kitsaskohtade lahendamine aitaks meid kõige enam edasi? Analüüsi käigus toodi kolme peamise faktorina välja tööjõu paindlikke ümber- ja täiendõppevõimalusi ning kutse- ja kõrgharidusasutuste tihedat koostööd meie ettevõtjatega, elupinnapuuduse leevendamist ning kaugtöövõimaluste parandamist.
Kõigi olulisemate näitajate osas läbivalt häid tulemusi toov sektor on metallitoodete ja transpordivahendite tootmine. Varem väikelaevaehituseks nimetatud sektorist on tänaseks kujunenud meretööstus, mis hõlmab ka erinevaid tarku merega seotud süsteeme. Avamere tuuleparkide tulek on ilmselt sajandi muutus Saare maakonna majanduselus, mis võimaldab omakorda luua uue avameretööstuse. Sektori jaoks on oluline tootearendusvõimekuse ja inseneeriakompetentsi areng TalTech-i Kuressaare kolledži baasil ning tootlikkuse jätkuv kasv nii, et säiliks ka kohapealne tootmine ehk terviklikud väärtusahelad.
Sajandi muutus
N-ö siniteemades on näha ka meretoorme väärindamise tähtsuse kasvu. Vees toiduks karpe või vetikaid kasvatades võtame sealt välja üleliigseid toitaineid, puhastades Läänemerd ja saavutades mitu head eesmärki korraga. Siin on selleks juba osaliselt olemas nii teadus- kui ka ettevõtlusbaas ning toorme kasvatamiseks sobivaim merekeskkond ehk Eesti kõige soolasem vesi. Et see oleks ka majanduslikult mõttekas, on vaja keskenduda selliste väärtusahelate arendamisele, kus probleem ehk liigsed toitained saab väärindatavaks ressursiks. Ja ilmselt peame ka tarbijatena õppima meres kasvatatut rohkem sööma.