/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/26/14858518t1h0418.jpg)
Laupäeva pärastlõunal avati Kõiguste sadamas Helene mälupaik, mis pühendatud sellenimelise mootorpurjekaga 24. septembril 1944 Kõigustest punavõimu eest vabasse maailma põgenenud 483 Eestimaa inimesele.
Tänavu oli see päev maal elamise päev. Mitmes Saaremaa ja Muhu külas ning alevikus tähistati seda päeva suurejooneliselt kontsertide, näituste ja muude ettevõtmistega. 24. september 78 aastat tagasi oli aga paljudele eestlastele, sealhulgas saarlastele, maalt, oma sünnimaalt lahkumise päevaks.
Kõigustes meenutati seda kurba päeva mitmel viisil. Sadamahoone saalis etendasid Kuressaare teatri näitlejad stseeni, mis tugines põgenike kirjadele, kes olid keerulistes ilmastikuoludes üle elanud kolm päeva ja kaks ööd kestnud ülidramaatilise laevareisi, jõudes õnnelikena 26. septembri õhtul Rootsi Furusundi sadamasse.
/nginx/o/2022/09/26/14858519t1h19d3.jpg)
Mastid ja makett
Mälestusüritusel aitasid meeleolu luua Laimjala mailt pärit muusikud, esitades päevakohaseid laule ja instrumentaalpalu ning naisrahvatantsurühm Vörrel.
Mälupaiga pühitses Rootsi Mihkli koguduse preester Patrick Göransson. Saaremaalt lahkumist meenutas Anne Liigsoo, kapten Arvo Meikari tütar, kes oli tähtsündmusele tulnud Kanadast. Toona pikale merereisile asudes oli Anne seitsmeaastane. Elust Rootsis ja sidemetest Saaremaaga pajatasid kaksikõed Helle Kivling ja Malle Björklund. Helene pardale viidud kaksikud olid 1944. aastal vaid poolteist aastat vanad ning reisisid koos teiste väikelastega kaptenikajutis.
Sadamahoones seisab nüüdsest Helene makett, mille meisterdas kogenud laevakapten ja puutöömeister Tiit Jõgi.
Ettevõtmise eestvedaja Mare Kallas MTÜ-st Laimjala Lood tänas kõiki kaasaaitajaid. Mälupaiga avamisele tulnud inimesed ei olnud kitsid Nooda talu perenaisele Marele tunnustuse avaldamisega.
/nginx/o/2022/09/26/14858520t1h2af3.jpg)
Lood raamatus
Helene loost ja Kõiguste sadamast sõjapakku läinud 483 Eesti inimese üleelamistest on Mare Kallas koostanud 134-leheküljelise raamatu. Laupäevasel üritusel osalenud inimesed said trükise "Helene mastid mäletavad" tasuta kaasa. See raamat on nagu ajalooõpik, mis võtab lühidalt kokku II maailmasõja sündmused Eestis ja suure põgenemise 1944. aastal ning eestlaste elu võõrsil.
"Usun, et Eestimaalt sõjakeerises lahkunud inimeste ja nende järglaste lugude koondamine raamatusse, aga ka loodud mälupaik Kõiguste sadamas aitavad taastada sõjakeerises katkenud sidemed. Sidemed kui sillad, mida mööda MEIE inimesed ühel või teisel moel tagasi koju juhatada. Oma juuri jootma," kirjutab Mare Kallas raamatu eessõnas.