Jää hüvasti, Valentin Oopkaup ⟩ Muheda huumori ja irooniaga vana kooli mees

Valentin Oopkaup Foto: Irina Mägi

Valentin Oopkaup meenub eelkõige väga hea aineõpetajana. Meetodilt oli ta kindlalt vanakooli pedagoog. Mis tähendab, et hea tulemuseni viib vaid rutiinsusesse kalduv töö, eelnevate põlvkondade kogutud teadmiste omandamine, mitte aga – nagu tänapäeva pedagoogikas sageli viljeldakse – õpilase vaba improviseerimine. Improviseerida saab vaid siis, kui tead, mis on enne sind korda saatetud.

Üksluine töö võib kindlasti paljudele õudusunenäona tunduda, seda eriti teismeeas. Kuid ilma selleta ei saa ning seda teadis Opa hästi. Mäletan, kuidas me sügistalvisel pimedal ajal pidime Hariduse tänava koolimaja neljanda korruse klassiruumis 7. ja isegi 8. tunni ajal, kui päike juba loojus, peastarvutamise võtteid harjutama.

Olid ka muud mälu treenivad harjutused, mida Opa meile selgeks teha püüdis. Näiteks kuidas jätta meelde võimalikult palju Archimedese konstandis (arv π) komale järgnevaid numbreid. Igatahes kui hiljem ülikoolis filosoofiat tudeerisin, oli see suureks abiks. Matemaatikakursuse läbimisel olin oma kursusekaaslastest suisa peajagu üle.

Veel meenuvad Opale omased huumorimeel ja iroonia. Omal ajal võis see sind lausa vihastada ja isegi solvata. Takkajärele mõeldes oli see aga omamoodi puhastav hingeteraapia, mis süvendas sinus oskust suhtuda kriitiliselt nii iseendasse kui ka sind ümbritsevasse maailma. Ega asjata vana Sokrates oma õpetamis- ja tunnetusmeetodi sissejuhatavat osa irooniaks nimetanud. Alles sellele järgnes tee, mida pidi jõuti tõese teadmiseni. Opa teadis ka seda väga hästi.

Siinkohal mõned meenutused koolikaaslastelt. Kord jäi koolivend nohu tõttu hiljaks matemaatikapraktikasse, kus parasjagu õpiti arvelauaga arvutama. Opa oli poisil kohe klassiuksel vastas, vaatas talle otse silma (see vaikiv otsepilk oli talle väga omane!), tõstis arvelaua poisi pea kohale ja küsis: "Mis sa arvad, milline jõud seda praegu üleval hoiab?"

Või klassiõe meenutused, kes ühel koolipäeval jõudis alles viiendasse tundi. Klassi astudes vabandas tüdruk: "Magasin sisse." "Magasid välja, aga magasid hoopiski sisse," kõlas Opalt vastuseks.

Lisaks oli ta suur luulekunsti austaja. Mäletan, et isegi matemaatikatunnis meeldis talle väga eesti luuleklassikat tsiteerida. Veel teadis ta rohkesti humoorikaid ja tujutõstvaid anekdoote.

Opa kui klassijuhataja? Meenub, et tal oli eriline oskus meid kuidagi nagu märkamatult juhtida. Ta ei sekkunud kunagi jõuliselt meie tegemistesse. Kes soovisid, said vabalt tegutseda. Samas oli tal kogu protsess kindlalt kontrolli all.

Meenub üks klassiõhtu, kus poistega sai veidi ka kangemat kraami pruugitud. Opa sai sellest kuidagi haisu ninna. Ta vaatas süüdlasi oma sügaval pilgul ja lausus siis: "No miks te seda varjate, võtke ikka kõik laua peale, kui asi juba nii kaugele on läinud." Klassiõhtu jätkus ja ehkki seal oligi pisut keelatud tegevust, oli see tegevus siiski kontrolli all ega läinud käest ära.

Ühe loo jutustas mulle hiljem, aastaid pärast keskkooli lõpetamist üks tema kolleeg. See leidis aset Opa 50. juubelisünnipäeval. Oopkaup oli muigamisi öelnud, et iga inimene peab elus vähemalt üks kord juubelit pidama, siis vähemalt kuuleb seda, mida inimesed hiljem sinu kirstu juures räägivad.

Tänud Sulle kõige eest, õpetaja Oopkaup!

Meie hulgast on igavikuteele lahkunud armastatud kolleeg ja pikaajalise staažiga endine matemaatikaõpetaja Valentin Oopkaup

Pöide valla Maasi küla poisist sirgus maakonna tunnustatud matemaatikaõpetaja. Tema õpetajakarjäär algas 1948/1949. õppeaastal Kuressaare Mittetäieliku Keskkooli matemaatikaõpetajana. Enne Saaremaa Ühisgümnaasiumisse tööle tulekut jõudis ta töötada Taaliku Mittetäieliku Keskkooli direktori ja matemaatikaõpetajana, Tööjõureservide Tööstuskooli nr 11 matemaatika- ja füüsikaõpetajana, Kingissepa Keskkooli matemaatikaõpetajana ning Kingissepa 8-kl Kooli õppealajuhatajana. 1963. aastast kuni pensionile jäämiseni 2002. aastal oli Valentin Saaremaa Ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetaja.

Pühendunud õpetajana innustas ta paljusid õpilasi osalema matemaatikaolümpiaadidel. Tõsine ettevalmistus tõi osalejatele auhinnalisi kohti. Valentin Oopkaubi eestvedamisel alustas maakonnas 1972. aastal esimene matemaatika süvaklass, mille matemaatikaõpetaja ta ise oli. Tema käe all on paljud saanud matemaatika selgeks tõsise töö või vemmalvärsside kaudu. Viimaseid meenutavad vilistlased siiani. Tema panust matemaatika õpetamisel on märganud Tartu Ülikool, autasustades Valentini professor Gerhard Rägo mälestusmedaliga 1996. aastal. Saare maavalitsus tunnustas Oopkaupi maakonnale osutatud teenete eest 2009. aastal teeneteplaadiga.

Lisaks luuletuste lugemisele ja laulmisele olid Valentini hobiks ristsõnad, eelkõige nende koostamine. Kooli matemaatikanädalate üks osa oli tema koostatud ristsõnade lahendamise võistlus.

Tõsise matemaatikuna oskas Valentin lugu pidada meelelahutusest. Jääme mäletama tema imelisi rolle õpetajate esinemisel õpilastele.

Mitmele klassile oli Valentin Oopkaup klassijuhataja. "Mälestustes on meie klassijuhataja alati elav ja heatahtlik, silmis naerune pilk ja suu muigel." Nii meenutas Valentini üks paljudest endistest õpilastest.

Kolleegina jätkus tal head sõna igaühele. Tema tugi ja toetus olid kolleegidele suurepäraseks abiks. Halva tuju suutis ta tõrjuda laulu ja luuletustega.

Oleme tänulikud, et meil on olnud selline suurepärane, mitmekülgne kolleeg.

Endise Saaremaa Ühisgümnaasiumi,
praeguse Kuressaare Hariduse Kooli pere