Sotsiaalministeerium ⟩ Kavandatavad muudatused koolis ei puuduta COVID-19 vaktsineerimist

Saarte Hääl
Copy
Vaktsineerimine võtab vaid hetke ega tekita enamasti enam erilisi kõrvalnähte.
Vaktsineerimine võtab vaid hetke ega tekita enamasti enam erilisi kõrvalnähte. Foto: Dmitri Kotjuh

Sotsiaalministeerium saatis eelmisel nädalal ühekorraga kooskõlastusringile kaks vaktsineerimisega seotud määrust, millest ühes täpsustatakse koolis vaktsineerimise korraldust.

Teise määruse muudatused on eeskätt seotud vaktsineerimise korraldamise ülesannete üleandmisega terviseametist haigekassasse.

Ühtlasi lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse COVID-19 vaktsiinid, et neid oleks ka 2023. aastal võimalik haiguse riskirühma kuuluvatele inimestele tasuta pakkuda. Koolides COVID-19 vastast vaktsineerimist ei ole plaanis.

„Meie eesmärk on hoida noorte elusid ja usaldada nende valikuid. Noored on järjest taibukamad.

Praegu on olukord, kus lapsel on võimalik saada vaktsiini perearsti juures, kes hinnates lapse kaalutlusvõimet saab vaktsineerida last tema soovil ka siis, kui vanemad on sellele vastu. Kooliõdedel selleks selgelt sõnastatud õigus puudub ning seetõttu on praktika koolides erinev.

Sotsiaalministeeriumi poole on pöördunud nii õiguskantsler kui mitmed arstide erialaliidud, kes on palunud koolides vaktsineerimise reeglid ühtlustada,“ selgitas tervise- ja tööminister Peep Peterson.

Koolis vaktsineerimine puudutab 13-aastastele tehtavat mumpsi, leetrite ja punetiste vastast vaktsiini, 15-17- aastastele tehtavat difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiini ning 12-aastastele tehtavat HPV-vastast vaktsiini.

Samuti võimaldatakse erandjuhtudel vaktsineerimist ka koolieelsete vaktsineerimistega hilinenud lastele.

Juba praegu on alaealistel, kes võimelised vastutustundlikult kaaluma vaktsineerimise poolt- ja vastuargumente, võimalik võlaõigusseaduse järgi end vaktsineerida perearsti juures. Ka siis, kui vanem pole nõusolekut andnud. Nüüd tahame sama õiguse anda ka kooliõdedele, kuna erinevate koolide praktika on erinev – osa kooliõdesid lähtuvad võlaõigusseadusest ja teised vaktsineerivad üksnes siis, kui on olemas lapsevanema nõusolek.

Määruse muudatus näeb ette, et kui õpilane soovib vaktsineerimist, aga vähemalt üks lapsevanem seda ei toeta, siis kooliõde võib hinnata õpilase kaalutlusvõimet ja vaktsineerida vastutustundeliselt poolt- ja vastuargumente kaaluvat õpilast tema enda soovil. Seda samamoodi, kui praegu teeb perearst.

COVID-19 vastased vaktsiinid lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse, et võimaldada ka 2023. aastal tasuta COVID-19 vaktsineerimist haiguse riskirühma kuuluvatele inimestele. Muudatus ei ole seotud koolis vaktsineerimisega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles