"Minu lilled! Kuidas oleksin võinud need istutamata jätta?"

“Kaasitajad pruudi ümber”(1915-1920), Helene Ranna-Tambergi tikitud seinavaip 115 cm x 68,5 cm, õde Elviine annetas Eesti Rahva Muuseumile 1962. Foto: Erakogu

Pealkirjas toodud read pärinevad Eesti esimese naiskirjanikuna romaanivõistluse võitnud Helene Ranna võiduteosest "Keha ja vaim" (1930). Vaimsete huvidega edasipürgiva noore õpetajanna elu kirjeldava romaani autori sünnist möödub 4. jaanuaril 125 aastat.

Saaremaal Kiirassaare külas Ranna talus sündinud Helene Tamberg võttis sünnitalu järgi kirjanikunimeks Ranna.

Üheteistkümnelapselise pere kuuenda lapsena sündinud Helene õppis juba 4-aastaselt vabalt lugema ja luges kõike kättesattuvat. Isa Reedik Tamberg (1867–1922) oli ümberkaudsete talupoegade seas haritud mees – kihelkonnakooli haridusega –, kes armastas väga lugeda, tellis ajalehti ja pidas päevikut. Lisaks raamatutele muretses ta koju harmooniumi, edendades nii ka kodust muusikaharrastust.