Saaremaal kasvas HIVi levik (1)

Marili Kesküla
, Saarte Hääle reporter
Copy
Sõmera majutuskeskus
Sõmera majutuskeskus Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Sõjapõgenike hulgas on Saaremaal HI-viirusega nakatunud ukrainlannasid, kellega vahekorras olnud kohalikud mehed on haigust edasi kandnud.

Saarte Hääl rääkis Saaremaal eelmisel aastal märgatavalt kasvanud HI-viiruse leviku teemal kümnekonna inimesega. Keegi probleemi ei eita, kuid kuna tegemist on delikaatse küsimusega nii meditsiiniliselt kui poliitiliselt, siis oma nime all kõik küsitletud kommentaare anda ei soovinud.

Toimetusega vestelnud naistearst, kes jäi anonüümseks, rääkis, et paraku on ta hiljuti kokku puutunud HIV nakkuse saanud patsientidega nii põgenike kui kohalike inimeste seas.

Probleem ilmnes juba suve lõpus ja on levinud nii Sõmera kui Leisi põgenike kogukonnas, kust haigus levib edasi ka kohalikele.

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane tõdes, et 2022. a avastati ametlikel andmetel Saare maakonnas HIV viiel inimesel. Aastaid oli sama näit meie maakonnas 1 või polnud ühtegi positiivset. Null kirjutati andmetesse ka 2021. aastal, eelmise aasta viis on seega erakordselt suur arv. Samapalju oli HIV-positiivseid ka kogu Harjumaa peale. Ja tegemist on ametlike andmetega, mis ei peegelda tegelikkust ilmselt lõpuni.

Arvestama peab ka seda, et testima paljud ei jõua ja võivad levitada viirust edasi, sest viirusel on peiteaeg ning sageli ei tunta ära ka sümptomeid.

Sotsiaalvaldkonnaga tegelev abivallavanem Riina Allik tõdes, et vallavalitsusel on seda teemat keeruline kommenteerida, kuna puudub ametlik info, mille põhjal olukorda hinnata.

"Nii nagu ajalehel on selle teema infoallikaks linnalegendid, siis vallal paraku külajutud, mida me ei saa aga kinnitada ega ümber lükata," ütles Allik.

Kuid et tegemist ei ole vaid külajuttudega, ilmneb Alliku kolleegi, vallavalitsuse kriisivalmiduse nõuniku Gunnar Havi hiljutisest põgeniketeemalisest kirjast Eesti Inimõiguste Keskusele: "Majutuskeskustes varjatakse haigusi (nt suguhaigused) ning mitte alati ei usaldata euroopa ravimeid (ollakse harjunud juba tarvitatud ravimitega)."

Saarte Häälele teemat avades tõdes Havi jälle selle delikaatsust: "Kui inimesed käivad arsti juures, siis see on arsti ja patsiendi suhe ja meil ei ole ülevaadet, kui paljud on haiged ja millises staadiumis nad on, sest meile neid andmeid ei väljastata."

Pärast nakkuse leviku ilmnemist tehti Havi sõnul Sõmeral pagulaskeskuses teabepäev, kus muuhulgas sai anda ka HIV testimiseks vereproovi.

"Keegi ei saa sundida proove andma, kes olid nõus, need andsid, seega meil puudub täielik ülevaade," tõdeb Havi.

Ta rõhutas, et oluline on mitte viha või hirmu tekitada, sest olukorraga tegeletakse. Kohtutud on politseiga, sest juttude järgi olevat HI-viirust Saaremaa levitatud ka pahatahtlikult.

Ravist keeldujatega peab tegelema politsei, kuna nakkuse tahtlik levitamine on kuritegu.

Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar ütles, et on neid vihjeid kuulnud ja kontrollinud, kuid pole kinnitust leidnud.

Ühe vihje kontrollimise käigus tuvastati Antsaare sõnul, et HIV nakkuse kandja oli seksuaalvahekorras ühe inimesega: "See on olnud üksikjuhtum ja ei ole käsitletav nakkuse levitamisena."

Politsei lisab veel, et mingit laiemat levikut Saaremaal politseile teadaolevalt pole, samuti polnud senised juhtumid välja tulnud juhuslikul testimisel.

Saarte Häälega rääkinud naistearst ütles, et HIVi kahtluse puhul on kõige olulisem varakult testida. Testimine nõustamiskabinetis on anonüümne ja kui on mingigi kahtlus, et võidakse olla nakatunud, tuleks kindlasti proov anda.

Inimene jääb ravi ajal küll viiruse kandjaks, aga ei jää haigeks. Patsiendid, kellel on Saaremaal aastaid tagasi HIV diagnoositud ja kohe ravi peale pandud, on praeguseni hea tervise juures.

Tagasi üles