“13. veebruaril sai teatavaks, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg paneb oktoobris ameti maha ega püüa oma peasekretäri aega pikendada, nagu on mitu korda varem juhtunud. Muidugi avas see kohe jälle spekulatsioonide laeka, kes võiks saada alliansi järgmiseks peasekretäriks. Enne aga tasuks vaadata, mida Stoltenberg oma ametis korda saatis,” kirjutab välispoliitika ekspert Erkki Bahovski.
Kes saab NATO uueks juhiks?
Mõistagi on parim kohtumõistja Stoltenbergi saavutuste osas ajalugu. Ent kiire tagasivaade ütleb, et alates 2014. aastast ehk aastast, mil temast sai NATO peasekretär, tasub esile tuua kolme asja.
Suuresti oli just Stoltenbergi teene, et USA president Donald Trump Ühendriike NATOst välja ei viinud. 2018. aastal oli Trump alliansi tippkohtumisel väga lähedal, et USA NATOst välja viia. Trumpi peamisteks murekohtadeks olid ülejäänud NATO liitlaste madalad kaitsekulutused ja tema meelest liiga teravad suhted Venemaaga. Stoltenbergil õnnestus Trumpi egole apelleerida, seda ka avalikkuses, mis kõik lõppkokkuvõttes lõppes sellega, et USA jäi NATOsse ja liitlaste kaitsekulutused kasvasid. Arvestades nüüdset Venemaa agressiooni Ukrainasse, jääb vaid nõutult spekuleerida, mis Euroopas nüüd juhtuks, kui USAd enam NATOs poleks.