JUHTKIRI ⟩ Kas kool hoiab piirkonna elusana?

Koolitahvel. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vallavõim on keerulises olukorras. Pisikeseks kuivanud õpilaste arvuga maakoolide ümberkorraldused tuleb ära teha. Kõik on nõus. Teisalt avaldavad mitu kogukonda tugevat survet, pakuvad kompromisse ja soovivad ajapikendust. Aasta-kaks või kuus…

Kas valla käitumine on liiga jõuline ja kiirustatud? Ei ole, sest tegelikult pole viimased kümme aastat koole keegi puutunud. Kõigepealt valmistuti viis aastat valdade liitmiseks ja seejärel lepiti kokku, et veel viis aastat jääb nii nagu on. Paraku pole demograafiline olukord ikka niipalju paremaks läinud, et kõiki koole oleks sellises mahus võimalik ülal pidada.

Kahtlaga pole kahtlust. Vallavalitsus lubab ehitada nelja klassi jaoks koolimajaks kunagise mõisahoone, hilisema vallavalitsuse maja Laimjala keskuses. Selleks kulub kaks miljonit, on välja arvutatud. Mustjala põhikool on plaanis teha neljaklassiliseks. Aasta algul tundus vallavalitsusele juba, et kogukond on nõus järkjärgulise üleminekuga kahe aasta jooksul. Nüüd aga tekkis protest sealsete õpetajate hulgas. Kuigi jah, kogukond tõdeb, et lapsi on koolis vähe ja kust neid juurde tuleks, ei tea keegi.

Laste nappusele ja nende arvu vähenemisele tulevikus veelgi on vallavalitsus oma argumendid ladunud. Valla haridusjuht Urmas Treiel rääkis neljapäeval Kõljalas piirkonnakogude ümarlaual, et lapsed vajavad seltsilisi, eriti neljandast klassist peale ja sealt edasi. “Meil oli täna üks juhtum. Üks laps nendest neljast koolist ütles, et ta ei julge keskkooli minna, seal on nii palju lapsi,” tõi Treiel elulise näite.

Üks valla koalitsiooni kuuluv volinik ütleb, et tema meelest käituks vald arukalt, kui võtaks vastu kompromissid, mida kogukonnad pakuvad. Mustjala soovib kuute klassi, Pöide kandi rahvas ja Kihelkonna inimesed ajapikendust, et koolid senisest atraktiivsemaks teha. Kogukonnad loodavad, et siis tuleks lapsi ehk juurde teistest koolidest, Orissaarest ja Lümandast.

Kuid sellest on üksi vähe. Ka piirkond ise peab meelitama juurde elanikke, eriti noori peresid, kelle lapsed läheksid kohalikku lasteaeda ja kooli. Kui see õnnestub, ei pea vallavalitsus enam muretsema, et lastel ei ole koolis kaaslasi ja sõpru.

Koolide eest seisvad kogukonnad rõhutavad, et muutusi on kindlasti vaja ja nad ei tööta vallale vastu. Nad tahavad koostööd ja oma piirkonnale parimat võimalikku tulevikku. Mis saab selle vastu olla? See ongi regionaalpoliitika.

Andres Sepp, peatoimetaja kt