/nginx/o/2019/10/09/12638251t1h9dee.jpg)
Kui 1973. aastal poleks Haapsalus, Lihulas, Paides, Pärnus, Rakveres, Valgas, Viljandis, Võrus ja Kuressaares muinsuskaitsealasid kehtestatud, võiks nii mõnigi neist linnadest praegu hoopis teistsugune välja. Sest just muinsuskaitse abil on suudetud säilitada nende linnade ajaloolist omapära, kirjutab ERR-i kultuuriportaal.
"Kuskil 1968. aastal tuli esimene generaalplaan, mis nägi ette, et linna süda säilib. Aga enne seda nägid stalinistlikud planeeringud tõepoolest ette kõige maha võtmist. Välja arvatud raekoja mahavõtmist ja suurte laiade puiesteede ehitamist," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Saaremaa- ja Kuressaare peaarhitekt aastatel 1979–2003 Lilian Hansar.
Hansar tunnistas ka seda, et tõesti oli eelmise riigikorra ajal keeruline parteifunktsionäride mõttemaailma muuta. Aga kavalus aitas.
"Hea meel on mul sellest, et saarlased on natuke uhked, kui nad midagi esimesena teevad. Ja Kuressaaret toodi kogu aeg eeskujuks ja see ülemustele muidugi meeldis. Ja seetõttu oli teinekord mõneti ka lihtsam," jätkas ta.
Loe edasi ERR-i kultuuriportaalist
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)