/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/23/15096078t1hfc0c.jpg)
"...peame kiiresti pidurdama kasvuhoonegaaside heidet!" ütleb keskkonnaminister Madis Kallas, kelle sõnul on senised jõupingutused küll kliimamuutusi aeglustanud, kuid need pole olnud piisavad.
MADIS KALLAS ⟩ "Kui tahame sel planeedil edasi elada..."
Teadlikkus kliimamuutuste hävitavast mõjust inim- ja keskkonnale pole sundinud veel riike piisavalt kiiresti kasvuhoonegaaside teket piirama.
Värske uuring aga kinnitab, et inimeste tegevusel tekkinud kliimamuutused võtavad meilt elamisväärse elukeskkonna.
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) värske raporti järgi ületame tõenäoliselt 1,5 kraadi piiri juba sel kümnendil, kuid kiiresti tegutsedes on võimalik veel kliimamuutusi tagasi pöörata.
Iga lisanduv kraad võimendab kliimamuutusi ja nendega kaasnevaid mõjusid ning aina keerulisemaks muutub ka nendega kohanemine ja riskide maandamine.
„Võime endalt küsida, mis see üks või kaks kraadikest soojemat kliimat ikka teeb. Kui maailma keskmine temperatuur tõuseks 2 kraadi võrra, häviksid kõik korallrahud, pea viiendik taime- ja putukaliikidest kaotaksid poole oma populatsioonist ning maailmavee tase tõuseks aastaks 2100 peaaegu pool meetrit,“ ütles Kallas.
Raportis on välja toodud, et 2°C piiri ületamine tooks kaasa laastava mõju riikide majandusele – toimetulek prognoositavate ekstreemsete ilmastikuoludega on kümneid kordi kallim kui heidet praegu uute tehnoloogiate abil vähendada.
Seejuures on IPCC teadlaste sõnul võtmetähtsusega praegune kümnend, mil kliimamuutuste piiramine alla 1,5 kraadi oleks veel võimalik.
Eestis on kliimamuutustest tingitud temperatuuri tõus globaalsest keskmisest veelgi kõrgem.
Seetõttu suureneb meil võõrliikide arv ja näeme üha enam ekstreemseid ilmaolusid, mis on ohuks inimeste tervisele ja põllumajandusele.
Eesti eesmärk on vähendada heitkoguseid 2030. aastaks. See tähendab, et muutusi ja investeeringuid on vaja teha kõigis sektorites.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Reet Ulm ütleb, et peame oma majandustegevuse ja elustiili viima kooskõlla looduslike piiridega.
„Meie tarbimispeo pahupool on elurikka looduse häving, kliimamuutused ja keskkonna saastumine. On väga oluline, et ühiskond toodaks ja tarbiks vähem ning oleks keskkonnateadlikum,“ ütles Ulm.