Eesti Kunstnike Liit taastas õigusjärgluse ja tähistas 101. sünnipäeva

Keraamik Marget Tafel Muhumaalt ja Külliki Järvila Saaremaalt. Foto: Meeli Küttim

„Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”, on öelnud Juhan Liiv. Eesti Kunstnike Liit taastas oma õigusjärgluse ja on nüüd 101-aastane.

Pühapäeval, 19. märtsil toimus Estonia kontsertsaalis Eesti Kunstnike Liidu erakorraline Suurkogu. Võeti vastu põhikirja muudatus. Otsus oli nii oluline, et üritust austasid oma kohalolu ja tervituskõnedega Eesti Vabariigi president Alar Karis ja kultuuriminister Piret Hartman.

Seni käsitleti Eesti Kunstnike Liitu 1943. aastal Jaroslavlis asutatud Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu järglasena, ignoreerides fakti, et 1940. aastal keelustati kõik Eesti Vabariigi loomeliidud, sealhulgas ka 14. märtsil 1922. aastal loodud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ). Ühingu järjepidevus katkestati vägivaldselt.

Vaatamata pikale ja raskele, osalt bürokraatlikule juriidilisele protsessile, suudeti taastada side ajalooga ja „õigete juurtega”.

Oma kõnes ja pöördumises kunstnike poole, ütleb Alar Karis:

„Teie mõtted on vajalikud ja avalikku arvamusruumi rikastavad. Mida enam on kunstist kirjutajaid ja mõtlejaid, seda rohkem ühiskondlikku resonantsi on valdkonnale tervikuna. Ma räägin siinkohal nii kunstikriitikast ja retseptsioonist kui kunstnike monograafiatest ja käsitlustest. Seda ka tänapäeva loojate osas. Samuti vajame laiemalt selge sõna ja avara ühiskondliku pilguga eestkõnelejaid kogu kultuurivaldkonna poolt. Et meie mõtteruumis ei domineeriks ainult majanduslik mõtlemine, pragmaatika ja poliitika, vaid ka vaimsed vajadused, inimlikud sihid ja sügavam mõte. Ka seda ei tee peale teie keegi teine. Ka see on teie vastutus.”

Eesti Kunstnike Liit on suurim loomeliit, kelle liikmeskonda kuulub käesoleva seisuga 998 tegevkunstnikku.

Juhtimiskonsultatsiooni ettevõte Civitta Eesti viis Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“. Uuringu autorid nimetavad loovisikute toimetuleku, sissetulekute ja sotsiaalsete garantiide olukorda õigustatult "nurjatuks probleemiks".

Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard ütles oma kõnes: „Eesti kultuuri säilimine, edasine areng ja loovisikute toimetulek on aga samal ajal hooliva ühiskonna alus ning oluline osa meie inimeste eneseteadvusest ja seega kaudsemalt ka julgeolekust.

Seoses minevikuga tasub meenutada, et 43 aastat tagasi, 28. oktoobril 1980, avaldas 40 siinset kultuuriinimest ja haritlast ühe avaliku kirja. Ajad ja asjaolud on vahepealsete aastakümnete jooksul küll õnneks muutunud, aga toonase "40-ne kirja" peamine põhjus – mure eesti kultuuri ja keele säilimise pärast –, on jäänud paraku samaks.

Algaval nädalal jõuab koalitsioonileppe läbirääkimiste lauale kultuur. Kuidas taas meelde tuletada, et ilma kultuuri, ajaloo ja hariduseta ei ole ühel hetkel enam meid ega ka meie vabadust? Omariiklus on protsess, milles me kõik oleme võrdselt osalised. Vabaduse ja iseseisvuse vundamendiks on aga tugev kultuur. Ja meil ei ole enam aega oodata. „

Kunstnikud on ühiskonna loominguline potentsiaal ja neil on oskus piskust rõõmu tunda. 101. sünnipäeva tähistamine Estonia kontsertsaalis jätkus perekondlikus õhkkonnas, elavas suhtluses ja paljudele jällenägemisrõõmus.

Üle viiesaja kunstniku koos moodustasid nagu ühise sumiseva mesilaspere. Tore, et ka Muhumaa ja Saaremaa olid esindatud.

Tänud Eesti Kunstnike Liidu erakorralise Suurkogu ja 101. sünnipäevapeo kordamineku eest kuuluvad liidu pühendudnud meeskonnale ja Estonia kontsertsaali meeskonnale, Fee cateringule, Märten Metsaviirule ja Veiko Tubinale, Kunstnike Liidu Artkoorile ja ansambel Lonitseerale Tartust, samuti Eero Epnerile, Kultuuriministeeriumile ja Eesti Rahvusringhäälingu arhiivile No99 Kunstikooli salvestuste taasesitamise võimalikuks tegemise eest.

Kohtumiseni 102. sünnipäevapeol!