Enn Rettau 14.07.1937 – 31.03.2023 ⟩ Katkes majandusmehe, Kuressaare teenetemärgi kavaleri elutee

Enn Rettau. Foto: Erakogu

Märtsikuu viimase päeva varahommikul katkes teada-tuntud majandusmehe, Kuressaare linna volikokku kuulunud, ka volikogu aseesimehe rollis olnud, Rotary klubi asutajaliikme, Kuressare linna teenetemärgiga tunnustatud Enn Rettau elutee.

1937. aasta 14. juulil Valjalas sündinud Enn Rettaust sai kuressaarlane 63 aastat tagasi.

"Ta sai endaga hakkama. Sõitis autoga, käis poes, ei kurtnud millegi üle, kuigi süda oli tal haige. Reede hommikul ta aga voodist enam ei tõusnud," andis poeg Tiit Rettau teada.

Enn Rettau elutööks võib julgelt pidada tööstuskombinaadi Varma õlletööstuse rajamist, puidutsehhi moderniseerimist ja kudumistsehhi kaasajastamist.

18 aastat oma töömeheteest pühendas Enn Rettau Varmale, olles selle ettevõtte direktor. Varma õlle- ja puidutööstus tegutses tolle aja kohta tipptasemel. Tollal oli kombeks edukaid juhte panna juhtima vähem edukaid või mingil põhjusel juhita jäänud ettevõtteid.

Nii kutsutigi tööstuskombinaadi juhtimisega edukalt hakkama saanud tippjuht Saare KEK-i etteotsa.

Maakonna suurimas ehitusettevõttes oli ta kuus aastat. Selle perioodi sisse jääb ka Kuressaare haigla ehitus. Aste juveelitsehhis juhatajana ja Kuressaare sanatooriumi juhatajana töötas ta samuti. Mõlemas ettevõttes kuus aastat.

Ettevõtlik mees on olnud ka ettevõtete juhtide ühisorganisatsiooni eesotsas ja Rotary klubi president.

Kuressaare linnavolikogu liikmena ja selle linnakodaniku komisjoni liikmena pidas ta maakonna haigla juurde kopteriplatsi rajamist elementaarseks. Kopteriplatsi rajamise eest seisis ta rohkem kui kümme aastat.

Kolm aastat tagasi tunnustasid lennusalga esindajad haigla juurde rajatud platsi kui Eesti parimat. Tookord ei varjanud Enn Rettau oma rõõmu, öeldes, et lõpuks ometi sai vahepeal juba lootusetuna tundunud ehitis teoks.

Kodulinna ja kogu Saare maakonna arenguks on 86. eluaastal teispoolsusesse lahkunud majandusmees ja omavalitsustegelane teinud väga palju.

Südikat pereisa jäävad leinama kolm last, neli lapselast ja üks lapselapselaps.