MÄLESTAME ⟩ Hüvasti, metsamees Toivo Vahar

Toivo Vahar Foto: Erakogu

Esmaspäeval taevastele radadele siirdunud elupõline metsamees Toivo Vahar kirjutas kolm aastat tagasi alla pöördumisele, kus toonitakse, et Eesti metsad on meie rahva ühine vara ning nende pärandamine tulevastele põlvedele on meie ühine kohus. Sellest põhimõttest pidas Läänemaal sündinud ja kasvanud, aga Saaremaal metsandust edendades oma elutöö teinud Toivo Vahar ise alati kinni.

Eesti põllumajanduse akadeemias metsandust studeerinud noormehele sai juba varakult selgeks, et mets on mitte ainult hüvesid võimaldav puude kogum, vaid ka suur ja keeruline süsteem. Loodusjõudude põhjustatud kahjudega tuli äsja kõrgkooli lõpetanud metsainseneril silmitsi seista pärast 1967. aastal möllanud tormi, kui meeletu kogus tormimurdu töötati üles musklijõul, abiks Družba ja Urali saed ning GAZ-i veokid.

Saaremaa metsamajandi peametsaülema, metsandusettevõtte juhi ning keskkonnateenistuse metsanduse ja keskkonnakorralduse peaspetsialistina andis Toivo Vahar suure panuse maakonna metsamajanduse arengusse. Oma viimaste aastate väljaütlemistes tõdes ta, et metsauuendajaid on vähevõitu, rohkem huvitab inimesi metsaraie.

Oma mõtteid on ta kuulajaile esitanud ka Eesti Raadio ja kohaliku raadio saadetes. Ta osales ka Rotary klubi tegevuses, olles selle ühenduse asutajaliige.

Toivo Vahari kunagised kolleegid iseloomustavad teda kui tasakaalukat juhti, kes leidis alati probleemidele lahenduse. Isana õpetas ta ka oma tütreid loodusest lugu pidama.

Suurte teadmiste ja oskustega metsandusspetsialisti on autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Saare maakonna teeneteplaadiga ning mitme au- ja tänukirjaga.

Toivo Vaharit jäävad leinama abikaasa, kaks tütart ja neli lapselast, kunagised kolleegid ja sõbrad.