/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/14/14624758t1ha70d.jpg)
Saarte Hääle toimetuse poole pöördunud lugeja tõi välja mure, et käis esmaspäeval Kuressaare supelrannas ujumas ning juba vees tundis ta, et nahk hakkas sügelema.
„Tunnike hiljem olid punnid kehal. Samas mu ema ja väike tütar käisid ka, aga neil on okei,“ ei teadnud toimetusega ühendust võtnud puhkaja, kuhu sellise murega pöörduda.
Uurisime asja terviseametist, kust kinnitati, et viimased veeproovid on Kuressaare supelrannas vastanud igati nõuetele.
Samas möönis terviseameti meediasuhete nõunik Kirsi Pruudel, et soodsatel tingimustel intensiivistub veetaimede kasv, mis võib olla üheks allergiliste löövete tekkeallikaks. „Samuti võib järves esineda tserkaare ehk veelindude ja tigudel parasiteeriva looma Trichobilharzia acellata vastseid,“ lisas ta.
Tserkaarid võivad jällegi tundlikuma nahaga inimestele põhjustada lööbe taolist nahaärritust ehk suplejate sügelushaigust. Tekkivad kublad meenutavad Pruudeli sõnul sääsehammustusi ning sügelevad.
Tserkaaridele on soodne veetemperatuur üle 20C ning tuulevaikne rannailm. Kuressaare supelrannas on samuti vesi suhteliselt seisev, kuna tegemist on lahesopiga ning veetemperatuur on juba mõnda aega olnud tublisti üle 20.
„Haavatavamad on seejuures lapsed, kes veedavad pikalt aega madalas vees, kuhu parasiidid meelsamini kogunevad,“ märkis Pruudel. Lööbe vältimiseks on tema sõnul soovitav end pärast suplust hoolikalt kuivatada ning esimesel võimalusel puhta vee ja seebiga pesta.
Samal ajal liiguvad üha rannikule lähemale avamerelt ka sinivetikad. Sünoptik Kairo Kiitsak kirjutas neli päeva tagasi sotsiaalmeedias, et nii nagu kahel eelneval aastal, nii on ka sel aastal sinivetikate massiline vohamine ajaliselt ettepoole nihkunud.
/nginx/o/2023/06/28/15419505t1h42fe.jpg)
„Soojade ilmadega on merevee temperatuur iga päevaga tõusnud, olles praeguseks keskmisest paiguti enam kui 4 kraadi võrra soojem,“ märkis Kiitsak. Paari päeva tagused Sentinel 3-OLCI satelliidiandmed näitavad, et sinivetikad vohavad massiliselt Soome lahes ja avamerel.
Sinivetikate paljunemist soodustavad kõrgem veetemperatuur ja nõrk tuul. „Nende levik sõltub sellest, mis suunast tuul puhub,“ lisas ta. „Tavaliselt sinivetikad ei ole ohtlikud, kuid nende massesinemiste (õitsengute) suhtes tuleb olla ettevaatlik,“ toonitas ta.
Paljud õitsemist põhjustavad sinivetikad eritavad lagunedes või elutegevuse jooksul mürkaineid – tsüanotoksiine, mis on ohtlikud inimestele ja loomadele.