LASTE TERVIS ⟩ Nina kinni, suu lahti – miks on nina loodud hingamiseks ja suu söömiseks?

VAATAB PEALE JA TUNNEB ÄRA: Kõrvakabineti õde Maire Kallaste ütles, et kui lapsed tulevad kabinetti visiidile, on mõnele juba peale vaadates aru saada, et tegu on tal suurenenud adenoidiga, sest vastu vaatab “adenoidinägu”. Foto: Karl Jakob Toplaan/Saarte Hääl

Inimese keha pole mingi lihtne masinavärk. Pärast pikka intensiivset tööpäeva koju vajudes on meie enda teha, kui otsustame end paar tundi diivaniga ühena tunda ning mitte ainsatki jäset liigutada.

Isegi kui teleka ees tuleb suigatus peale, ei pea me muretsema selle pärast, et ootamatult peale tulnud tukastuse ajal viivitamatult ära sureme, sest tänu autonoomsele närvisüsteemile ei võta elutähtsate funktsioonide eest vastutavad organid ühtki puhkepausi. Süda töötab edasi ka pärast tööpäeva, rinnakorv õõtsub hapniku ja süsihappegaasi vahetuse vaikse sahina saatel ikka üles ja alla ning aju juhib väsimatult kogu meie füsioloogia ansamblit.

Hingamine on miski, mille peale mõtlemisele me oma päevast ülemäära suurt aega tavaliselt ei kuluta. Harilikult ei pane me seda protsessi tähele hetkeni, mil satume ärevusse, teeme hingamisharjutusi või sporti.