ARGO LUUDE ⟩ Jäätmevedaja ja jäämete üleandja vaheline leping on kahepoolne

Argo Luude Foto: Mihkel Maripuu

Saarte Hääl on palju kirjutatud jäätmetest ning nagu prügiteema puhul tavaks, on enamik sõnavõtte emotsionaalsed. Olukorda jäätmevedaja pilgu läbi kommenteerib Eesti Keskkonnateenused AS juht Argo Luude.

Artikleid lugedes joonistuvad välja kaks probleemi – miks avalikud pakendikonteinerid üle ajavad ning miks pole minu kodu juurest prügi ära veetud. Mõistetav on, et kui teenus on tellitud, siis on soov, et see toimiks nii nagu kokku lepitud. Vastupidiselt tavalisele teenusele, on prügiveoteenuse puhul ootus, et see toimiks nii, et keegi isegi ei märka, kuidas see käib.

Prügikast võiks tühjeneda märkamatult, justkui iseenesest. Selline on ka tavaliselt jäätmevedaja eesmärk: kokkulepitud kohas asuv kokkulepitud mahus prügikast on kokkulepitud päeval tühjendatud kokkulepitud jäätmetest. Paraku on aga juba eesmärgipüstitusest näha, et selle täitumise eelduseks on korduvatult kasutatud sõna „kokkulepitud“.