MÄLESTAME ⟩ Hüvasti, Hans Varris

Hans Varris Foto: Saarte Hääl

Igaviku teele on lahkunud karismaatiline kaasteeline, kalurite ühenduse MTÜ Läätsa Rand ettevõtlik eestvedaja Hans Varris.

Hans oli mõnusa huumorimeelega kaaslane, mis lõi eeldused headeks tööalasteks suheteks. Lähedased tundsid teda kui südamlikku, armastavat ja kaasa mõtlevat inimest, laste sõpra.

Hans sündis Saaremaal Kaali külas ning elas lapsepõlves Kaavi külas Sõrves. 1944. aastal, kui ta oli 9aastane, küüditati kogu pere Saksamaale – nagu paljud Sõrvemaa elanikud. Tagasi kodumaale pääses pere 1945. aasta sügisel.

Töömehetee viis Hansu mandrile, Ida-Virumaale, kus ta töötas poolsõjaväelises töölaagris puusepana. Kodusaarele pääses Varris mõne aasta pärast, asudes ametisse tollase kalurikolhoosi Sõrve Kalur hülgepüügilaeval Kustanai. Meretöö laevas põhjustas Hansule kogu elu mõjutanud haiguse.

Hans jätkas tööd rannakalurina, samas ametis, mida oli pidanud tema isagi.

Nõukogude ajal oli Hans Varris ametis Sõrve sovhoosis ning töötas aastaid Salme külanõukogu esimehena. Tema kodumaja Läätsal valmis 1980. aastal.

Taasisesesvunud Eestis jätkas Varris pensionile minekuni tööd rannakalurina Läätsa kalarannas.

Aktiivse, optimistliku ja elujaatava mehena vedas Hans Läätsa rannasadama arendustegevusi ja mõtles murelikult kaasa rannakalanduse ja Läätsa kalasadama hääbumise arvatavatele põhjustele.

Meenutame, kuidas Hans mõtiskledes sageli ütles: “Kellel kaluri verd ja kes armastab merd, ei see merd iial jätta ei saa…”

Kaastunne lähedastele.