/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2023/01/20/15090945t1h1ca0.jpg)
/nginx/o/2023/01/20/15090945t1h1ca0.jpg)
See suvi jääb Keskerakonna poliitikule Mihhail Kõlvartile ilmselt kauaks meelde. Esiteks on Tallinn, mida ta linnapeana juhib, kapitaalselt üles kaevatud ning keegi ei tea täpselt, kuidas kuhu liikuda, olgu selleks liikumisvahendiks buss või auto. Isegi jalakäijal pole kerge punktist A punkti B jõuda. Üle päeva tuleb tegeleda autojuhtide pahameelega või mõne mässuga kohalikus kogukonnas, kus parajasti bussiliin värskelt muudetud või ajutiselt ümber suunatud.
Teiseks on parteile viletsa tulemusega lõppenud riigikogu valimiste järel tekkinud käärimine päädinud pineva võimuvõitlusega. Duell Tanel Kiigega erakonna esimehe koha pärast ei ole ühestki nurgast duett, mille taolist mõnikord meile parteijuhi valimistele suunatud tähelepanu tõstmiseks on etendatud. Seekord on tegemist mänguga elu ja surma peale, seda mõistagi metafoorses poliitilises mõttes.