JUHTKIRI ⟩ Küsime otse: kus kusta?

Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kus pääseb Kuressaares jalutades tualetti, kui ei saa minna koju, tööle või tuttava juurde ega ole plaanis ka mõnda asutust või söögikohta külastada? Neid kohti on kaks või kolm, kuid võiks olla vähemalt kümme.

Eriti suureneb vajadus nende järele suvekuudel, mil linna külastavad kümned tuhanded turistid. Kas see on normaalne, et Kuressaare tahab olla turismilinn, suvi läbi toimuvad suured üritused, aga meie lossipargis on üksainus WC ja seegi sõna otseses mõttes haisev peldik?

Kuressaare kesklinna laste mänguväljaku tualeti puudumine on aastaid leierdatud mure, mida näevad kõik peale vallajuhtide. Võimude soovitus on alati olnud minna lastega avalikku tualetti, aga lapsevanemates tekitab see hämmingut. Kahe-kolmeaastasele jääb kesklinna WC kaugeks, sest kui just mähkmeist välja kasvanud põnn ütleb mänguväljakul “emme, pissi”, siis oli tal vaja käia juba viis minutit tagasi ja nüüd on tuli takus.

Mitmed kurdavad, et kesklinna WC on pidevalt räpane ja lastel ei pruugi olla 20 senti, et tualetti sisse pääseda. Sestap ongi mänguväljaku põõsastesse tekkinud mitteametlik “tualett”, mida agaralt kasutavad iga päev kümned lapsed. Samamoodi on Kuressaares võimalik leida hulgaliselt nurki ja nurgataguseid, mida hädalised kasutavad. Isegi kui ise ei kasuta, annab peldikute olemasolust aimu nende ümbruses leviv hais.

Tihti meeldib meile end naabritega võrrelda ja hea võimaluse selleks annab Haapsalu, mis on samuti oluline turismipiirkond. On ju avalike käimlate olemasolu lisaks kohalikele vähemalt sama oluline ka linna külalistele, kes häda korral koju või töö juurde minna ei saa.

Haapsalus on linnavalitsuse algatusel linnaruumis püsti pandud lausa kümmekond avalikku tualetti. Osa neist on ka invasõbralikud. Tualettide korrasolekul hoiab silma peal Haapsalu Linnahooldus. Meil on sama suur linn, kuid tualettide koha pealt on olukord pigem nutune.