/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
/nginx/o/2023/08/28/15554300t1hf071.jpg)
Kas teate, kus asub Saaremaal Moosi küla? Või näiteks Täätsi? Või Vana-Lahetaguse? Kui te ei tea, on see igati mõistetav, sest nendes külades pole juba paarkümmend aastat elanud ainsatki inimest. Nii näitavad kolme viimase rahvaloenduse andmed.
JUHTKIRI ⟩ Tühjaks jäänud külad
Kui 2000., 2011. ja 2021. aastal läbiviidud loenduse andmeid kõrvutada, selgub väga paljude Saaremaa külade osas kurb tõsiasi, et sealne asukate arv on kahanenud kui lumi sooja kevadpäikese käes. Nii mõneski külas on 23 aasta taguse ajaga võrreldes elanikke poole vähem. Võtkem või Koidula küla, kus 2011. aastal elas 91 inimest, kümnend hiljem aga vaid 44. Või siis näiteks Kangrusselja, kus 2011. aastal oli 52 ja kolme aasta eest 26 elanikku.
Veelgi nukram on pilt neis külades, kus pole ainsatki hinge. Selliseid on Saaremaal vähemasti paarkümmend. Vähemasti seepärast, et kaheksa küla kohta ei õnnestunud statistikaametil andmeid saada. Varem elas seal vaid mõni üksik inimene, kui sedagi.
Saaremaa 427 külast üle kolmandiku on sellised, kus ei ela ühtki last. Paraku on nii, et need külad, mis asuvad keskustest kaugel ning kus pole läheduses isegi poodi, lasteaiast-koolist rääkimata, kipuvadki tühjaks jääma. Noored lähevad mujale, jäävad vaid vanad ja ega nemadki igavesti ela. Uusi elanikke juurde ei tule.
Samas leidub ka neid kohti, mis asuvad küll linnast ja alevikest üsna kaugel, ent on elukohana hinda läinud. Näiteks Kõiguste – seal elas 2000. aastal 23, aastal 2011 kümme, ent kahe aasta eest juba 50 inimest. Või Murika, kus 23 aasta eest elas 32, kaks aastat tagasi aga juba 49 inimest.
Muidugi leidub Saaremaal ka selliseid külasid, kus paarikümne aastaga on elanike arv tohutult kasvanud – näiteks linnalähedastes Muratsi, Praakli ja Mändjala külas. Kui 2000. aastal elas Mändjalas 88 inimest, siis 21 aastat hiljem 178. Praakli asukate arv kasvas 25 pealt koguni 114-le.