JUHTKIRI ⟩ Õnnetus, mis hüüdis tulles
13. september 2023, 22:03
/nginx/o/2023/05/08/15306472t1ha191.jpg)
Olime kuni maini harjunud, et Kuressaare kraanidest voolab alati hea ja puhas joogivesi. Kes oskas näha, et olukord võib ühel hetkel kardinaalselt muutuda?
Keegi ei tea veel, kuidas Tõlli–Ansi veehaare reostus, kust pisikud maapinda jõudsid, kas see on puhtalt looduslik protsess või tuleks ehk kedagi vastutusele võtta. Kindel on aga see, et kättejõudnud katastroof oli ette ennustatav.
Erinevad analüüsid on varem korduvalt viidanud, et Tõlli–Ansi veehaare ja selle 200-meetrine sanitaarkaitseala paiknevad nõrgalt kaitstud ja keeruliste hüdrogeoloogiliste tingimustega põhjaveega alal.
Joogivee kontrollikava järgi tuleks veeproove Tõlli–Ansi puurkaevudest ja Unimäelt võtta iga kolme aasta tagant, Kuressaare Veevärk on seda siiski teinud tunduvalt tihedamini. Analüüsitakse muu hulgas ka E.coli ja kolilaadsete bakterite ning enterokokkide sisaldust.
Veekvaliteedi seireks on maapinnas kokku seitse seirekaevu, kuid just need vanad puurkaevud võivad endast põhjaveele ohtu kujutada, kui kaevude konstruktsioon amortiseerub või suue on avatud.
Kuressaare Veevärk on kinnitanud, et sealt praegune reostus vette ei sattunud, kuid päris niisama ei ole neist kui võimalikust riskikohast ju ka räägitud. Näiteks eelmise aasta juulis peetud põhjaveekomisjoni istungi protokollis viidatakse, et “mittevajalikud ja kasutuskõlbmatud puurkaevud tuleb nõuetekohaselt likvideerida” ja seda oli soovitatud juba novembris 1997 (!).
Praeguse kliimaministeeriumi veeosakonna nõuniku Kersti Türgi allkirjastatud protokollis tõdeti, et 2022. aastal ei ole selles osas midagi ette võetud ning mittevajalike puurkaevude tuvastamine ja likvideerimine on jätkuv probleem: “Kohalik omavalitsus peab kaaluma mittevajalike puurkaevude likvideerimist, kuna need on jäetud ilma järelevalveta ja sanitaarkaitseala ei vasta nõuetele.”
Järjekordselt tuleb küsida, miks pidi jälle midagi päriselt juhtuma, et ametnikud end liigutama hakkaksid?